Teise maailmasõja ajal, enne jaapanlaste okupatsiooni lahkus palju indialasi Indiasse. Ka 1950-ndatel aastatel lahkus palju indialasi Birmast, kuna seal kogus hoogu rahvuslik vastandumine ja äritegevust pärssis riigi ärivastane poliitika. 6 5.Arhitektuur Arhitektuur peegeldab riigi Budistlikku kolonialistlikku pärandit. Budistide temlite rohkus on iseloomulik Birmale. Budistlik tempel toimib religioosse koolina, kogukonna keskusena, külalistemajana, kohana, kus valitsus ja muud asustused infot levitavad, spordikeskusena, hoolekandeteenuste keskusena neile, kes on vaesed ja haiged, surnukuurina ning muusika ja tantsu keskusena. Samuti teostab tempel ka majanduslikke teenuseid, nagu laenude väljastamine ja kinnisvara rendile andmine. Templid on tähtsad ka linnapiirkondades. Kuigi enamik templeid Kesk-Birmas on
Prantsusmaal on 1944-1946 valitsuse eesotsas Charles de Gaulle. Ajajärku 1946-1958 nimetatakse Prantsusmaal IV vabariigi perioodiks. Oma kolooniatest ei taheta loobuda, peetakse kaks koloniaalsõda: 1946-1954 Indo-Hiinas ja 1954-1962 Alžeerias. Suurbritannias on 1945-1955 võimul leiboristid eesotsas Clement Attleega, 1951-1955 taas konservatiivid ja Winston Churchill. 1947 andis Suurbritannia iseseisvuse Indiale, sellest eraldus muhameedlaste Pakistan. 1948 anti iseseisvus ka Birmale. Alates 1952 riigipeaks kuninganna Elizabeth II. USA-s 1945-1953 presidendiks demokraat Harry Truman. 1947 Trumani doktriin ja kommunismi pidurdamise poliitika. Makartism – liialdatud võitlus kommunismi vastu (vabariiklasest poliitiku McCarthy nimest). Loobuti isolatsiooniks, teostati väga aktiivselt välispoliitikat. Sõjatööstuse vähendamine 1945 tekitas mõneks ajaks suure tööpuuduse ja sotsiaalseid pingeid. 1953-1961 võimul vabariiklasest president Dwight Eisenhower.
väliskaubanduse ulatuselt teisele kohale maailmas. Sõjajärgesetel aastatel vähenes Suurbritannia eksport Hiinasse, Tsehhoslovakkiasse, Rumeeniasse ja teistesse sotsialismi rajamist üritanud riikidesse. Ei suudetud täita ka kõiki mujalt tulnud tellimusi. Tulemuseks oli Suurbritannia osatähtsuse langus kapitalistlike riikide hulgas. Briti impeeriumil tekkis suuri probleeme hoogustuva vabadusvõitlusliikumisega. Rahvuslik sõltumatus anti vahetult pärast sõda Indiale, Birmale, Tseilonile. 1950- 1960 iseseisvus aga suur osa endistest kolooniatest. Emamaale tähendas see eelkõige kaubavahetuse kitsenemist, koloniaalsete maksete ärajäämist ja toorainehindade tõusu. Enamik endisi asumaid jäi edasi Briti Rahvaste Ühenduse liikmeks, mis 1949. aastal nimetati ümber Rahvaste Ühenduseks. Liikmesriike ühendavad peamiselt majandussidemed ja ühine minevik. Valitsusjuhid käivad koos iga 2 aasta tagant ja võtavad vastu deklaratsioone, mida