Siis hüppas Birk üle Põrguaugu ja ütles Ronjale ,et tee järele ,kui julged. Ja siis nad hüppasid koos üle Põrguaugu, kuni Birk libastus ja kukkus .Ronja nägi Birki kalju lõhes ja viskas talle oma nahkrihma ,et Birk saaks siis üles ronida.Birk tänas Ronjat , et ta tema elu päästis.Ronja läks koju ja rääkis Mattisele ,et Borkakants on tema lossi põhjapoolses osas.Mattis ei uskunud oma kõrvu ja oli tulivihane. Ja siis ütles Ronja ,et oli kohtunud Borka pojaga Birkiga.Mattis ei saanud aru ,kuidas sai Borka minna lossi ,kui oli valve üleval ,Borka pidi selleks läbima Hundilõksu ,aga seal oli valve üleval ja teisel pool oli ainult kõrge kaljuserv. Järgmisel päeval tahtis Borka Mattisega kohtuda. Nad kohtusid katusel .Borka ütles,et metsas ei saa enam elada ,sellepärast nad tulidki tema lossi elama, mets kihab sõjasulastest . Ronja läks metsa, kus ta nägi Birki ,kes vaatas rebasepoegi, Ronja ütles,et need on
pooleks ja selle vahele jäi põrguauk. Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni. Järgmisel päeval läksid Undiis ja Loviis lapsi vahetama
Kui Ronja suuremaks kasvas oli tema lemikkoht mets. Ühel päeval kohtus ta Bikiga, kes oli Borka(Mattise vaenlase) ja Undiisi poeg. Ronja vihkas teda ja nad hüppasid üle kuristiku ja Birk kukkus alla. Kuid Ronja päästis ta.Talvel oli Ronjal igav ja ta läks alla salakäike vaatama. Kuid seal all kuulis ta kedagi vilistamas ja see oli Birk. Ronja tassis sealt kive ära ja nii nad kohtusid Birkiga. Nad said õeks ja vennaks. Kuna Borkal polnud oma lossis toitu, siis tõi Ronja Birkile toitu. Ühel päeval võttis Mattis Birki vangi. Ronja oli vastu seda. Siis läksid kõik katusele ja Mattis leppis Borkaga, et ta annab Birki ära ainult siis, kui tema lossi põhjapoolsest osast ära läheb. Kuid Borka tahtis Birki kohe kätte saada. Siis hüppas Ronja üle teisele poole kuristikku ja Borka võttis ta kinni. Järgmisel päeval läksid Undiis ja Loviis lapsi vahetama
vastuolusid ning mis on ainulaadne tema loomingus''(Strömstedt 2000:305) ''Röövlitütar Ronja'' kirjutas Lindgren aastal 1981. Raamat on seikluslik, õpetlik ning mõtlemapanev lugu poisist ja tüdrukust, kelle läbisaamist varjutab röövlijõugu pealikest isade vaenutsemine. ("Röövlitütar Ronja" haarab nii suuri kui väikseid. 2010) Ronja ei taha jätkata isa röövlielu, vaid soovib elad rahus koos sõbra Birkiga. 6 2. Ülevaade Astrid Lindgreni raamatust 2.1 ''Vennad Lõvisüdamed'' '' ''Vennad Lõvisüdamed'' on kirjutatud 70. aastatel, kui revolutsioonilised ja hästirelvastatud partisaniliikumised pidasid Kolmandas Maailmas vabasusvõitlust. Rootsis avaldas neile tollal toetust palju sõjakalt meelesatud gruppe. Vägivalla kasutamist peeti endastmõistetavaks. Halb ja Hea olid selgelt defineeritud, vastakuti
tema luule austajaid kui ka näiliselt vankumatut võimu, mõjudes neile peaaegu reetmisena tuntud poeedilt seda ei oodatud. Eriti ebamugav oli võimul tõdeda, et juhtunut ei õnnestu varjata. Jessenini surma puhul oli Majakovski kirjutanud luuletuse, milles ta enesetapu sarkastiliselt hukka mõistis, ometi valis ta ise sama tee. 1925. aastat asuti uue hooga müüti looma seekord Majakovskist endast. Ta ,,puhastati" kõigest liigsest: tema eluloost kadus sootuks suhe L. Birkiga, isegi piltidele, millel nad koos olid, jäi alles vaid Majakovski üksi. Luulest rebiti välja värsikatked, mis muudeti plakatite hüüdlauseteks, kus nad mõjusid erakordselt sõjaka ja jõhkrana. Võis ju tunduda, et tema värsid elavad edasi, kuid tegelikult polnud sellel kõigel enam Majakovskiga mingit seost. Aastakümnete jooksul kujunenud ettekujutus Majakovskist kui sotsialismi laulikust on visa kaduma. Tema tegelik tundmaõppimine ja mõistmine seisab alles ees.
Maanõukogu tuli kokku veel 27. dets - tingitud sõjalisest olukorrast, lükati edasi Asutava Kogu valimised, lisaks otsustati end anda Briti protektsiooni alla. Kõikvõimalikke kaebusi tuli Maanõukogu juhatusele sedavõrd palju, et 1. veebruaril 1919 toimus veel üks Maanõukogu istungijärk. Peaasjalikult toetasid neid kaebusi valitsuse ja sõjaväevõimude tegevust just vasakpoolsed - esseerid ja enamlased. Kaebusi asus toetama Maanõukogu tolleaegne juhatus Aadu Birkiga eestotsas - valitsus ja sõjavägede ülemjuhataja deklareerisid, et Maanõukogu on neile avaldanud usaldamatust, nii et nad panevad oma ameti maha. See kainestas vasakpoolseid, nende toon muutus pehmemaks ja konstruktiivsemaks ja lõpuks korrladati valitsusele usaldushääletus, millest selgus, et pooldatakse valitsuse jätkamist. Küll aga astus Maanõukogu juhatus, Aadu Birki asmele sai Parts. Näiliselt justkui