Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest on meile nähtav ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. V Virmaliste värvid tulenevad eelkõige atmosfääris leiduvatest gaasidest. Nii kiirgab hapniku aatom tavaliselt rohelist valgust, punane värv on aga iseloomulik lämmastiku aatomitele. Virmaliste heledus, nende aktiivsus, on tihedalt seotud Päikese seisundiga. Kuna
(Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris. · Vanarahvas ütleb virmaliste kohta, et need on võitlevad surnute hinged; öeldakse ka, et virmalisteks käisid üleloomulike võimetega inimesed. Nende järgi ennustati ilma, sõda, nälga, õnnetusi jne.
aastal ja 1988. aastal avati seal Norra Tööliste Muuseum. Ajalugu 1906. aastal alustas Norsk Hydro* maailma suurima hüdroelektrijaama rajamist. 60 megavatine elektrijaam asus Rjukani kose lähedal ja oli peale 6 aastat ehitamist maailma suurim hüdroelektrijaam. Projekt oli nii suur ja kallis, et seda pidid toetama allikad üle ookeani. Jaam oli Norsk Hydro kuulutaja. 1911. aastal lõppesid ehitustööd. Jaam iseenesest oli ehitatud, et üleval hoida lähedal töötavat tehast, kus Kristian Birkeland avatas uue mooduse kuidas valmistada kunstlikult väetist. Hiljem Norsk Hydro avastas uue projekti raskevee (deuteeriumi) tootmine, kasutates elektrolüüte. Firma ehitas üksuse, kus toodeti kõrge tasemega raskevett, põhjust ei mainitud mitte kunagi. Raskevee tootmine algas 1934. aastal. Raskevee Sabotaaz Vemorki hüdroelektrijaam 1935 aastal. Raskevett toodeti peamajas (Vesiniku Tootmise Jaamas).
neutraalseid, laenguta aatomeid. Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia üsna kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest satub vahel meie silma ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, ainult et alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ja ega me arusaamad praeguseks palju muutunud olegi. Päike otsustab virmaliste heleduse Kuigi mõnikord tundub, et virmalised on üpris madalal, on see tunne petlik. Tegelikult toimub kaunis vaatemäng siiski tervelt 80 300 kilomeetri kõrgusel ionosfääris. Ionosfäär ise on äärmiselt huvitav ja mõistatuslik ala, kus juhtub muudki põnevat.
Ergastatud olekusse sattunud aatom aga kiirgab saadud energia kiirelt valguse kujul tagasi. Osa sellest valgusest on meile nähtav ja nii me virmalisi näemegi. Tegelikult toimub selline protsess kogu aeg, kuid alati ei ole seda palja silmaga näha. Näha saab seda vaid siis, kui kiirgavate aatomite ja ergastavate osakeste hulk on piisavalt suur. Ja vaid siis nimetame seda loodusnähtust virmalisteks. Norralane Kristian Birkeland oli teadlane, kes ülaltoodud seletuse 1908. aastal esimesena välja pakkus ning praeguse hetkeni ei ole me suutnud teisi teooriaid välja mõelda. · Peale valguse ja soojuse vabaneb Päikselt tohutuid osakestehulki. Osakesed eemalduvad ümbritsevasse ilmaruumi päikesetuulena, mis veab endaga kaasa ka Päikese magnetvälja. · Päikesetuul põrkub Maa magnetväljaga ning see moodustab päikesetuulde ööne, mida nimetatakse magnetosfääriks
Kõik nn „katastroofihüpoteesid“ põhinevad oletusel, et Päikesesüsteemi tekkimisel polnud tegu suletud süsteemiga ning on rikutud liikumishulga jäävuse seadust. Igaüks neist võimaldas vastata ühele või mõnele mudelile esitatud küsimusest, kuid mitte kõigile korraga – seega ei saa ka ühtegi katastroofihüpoteesi lugeda Päikesesüsteemi tekkimise kirjeldamiseks piisavalt täpseks. Magnetpiduri hüpotees Hüpoteesi idee autor on Norra virmaliste uurija Kristian Birkeland, seda lihvisid hiljem astrofüüsikud hollandlane Hendrik Petrus Berlage, rootslane Hannes Alfvén ja inglane Fred Hoyle, samuti eestlane Ernst Öpik. Selle hüpoteesi kohaselt: tekitavad Päikesest välja lenduvad ioonid ümber Päikese elektriliselt laetud pöörlevad gaasirõngad, milles gravitatsioonijõudude tulemusena tekivad planeedid ja mille magnetväli pidurdab Päikese pöörlemist. Planeedid (ja teised süsteemi kuuluvad väikekehad) vahetavad Päikesega
annaabi.ee 
