kultuurile kuna sisaldasid informatsiooni, mida kõik filmitavad ei võinud teada. 1950ndatel hakati suuremat tähelepanu pöörama kehakeelele. Selleks kasutati filmi ja fotod, mida sai pärast põhjalikult analüüsida. Edward T. Hall oli üks kehakeele uurijatest. Kasutab mõistet prokseemika e ruum, mida inimene enda ümber vajab, on selgete piiridega ja peegeldab tema identiteeti. Teine oluline nimi on Ray Birdwhistell. Tema on mõiste kineesika taga. Kineesika on kehakeel (zestid, näoilmed) ja selle tõlkimine. Üks tema on filmi ,,Microcultural Incidents in Ten Zoos", mis rääkis eri kultuuridest inimeste käitumisega elevandi puuri juures. Kolmas oluline nimi on Alan Lomax, kes on eelkõige tuntud muusika ja tantsu uurimise poolest. Temaga seostatav mõiste on koreomeetria. Koreomeetria tegeleb tantsu uurimisega erinevates kultuurides. Leitakse, et igapäevane töö mõjutab tantsu.
Inimene kasutab suhtluses umbes 60-70% kehakeelt (umbes 30% keel). Suurem osa kommunikatsioonist toimub mitteverbaalselt. Arvatakse, et igal kultuuril on oma spetsiifiline kehakeel, mitteverbaalseid suhtlemise viise ja nagu iga keelt saab ka seda uurida, sellel on oma kindlad reeglid ja grammatika. Uurimisel on kaamera olnud hea abivahend jäädvustab kadudeta inimese käitumise ja teiseks on seda jäädvustatut infot mitu korda uurida. Selle suuna tuntuim esindaja: Ray Birdwhistell (1918-1994). Kasutab mõistet kineesika (kinesics) inimese suhtlemisviis inimese kehahoiakute, näoilmete abil igal detailil on oma tähendus. Sõna kineesika on sama moodi moodustatud nagu sõna foneetika. Kineesika uurib, kuidas inimesed kasutavad kineese ehk individuaalseid kehaseid signaalne. Kehakeel aitab oma emotsioone ja sõnumeid teistele kommunikeerida, 21 samuti on näoilmetega
See oligi sajandi keskel äärmiselt popp uurimissuund. Kaamera on olnud väga heaks abivahendiks, jäädvustataskse kadudeta inimeste käitumist, infot on võimalus pärast mitu korda uurida. (võrdlus foneetikaga nt). Kineemid on individuaalsed füüsilised signaalid. Kehakeel on mõnes kohas täiesti erinev ja võõras võib tunda seal täietsi segaduses isegi kui jutust saadakse aru (vestlus tervikuna jääb arusaamatuks). Ray Birdwhistell (1918-1994) – kirjutas raamatu „Sissejuhatus kineesikasse“. Inimese suhtlusviis, näoilmed, keha liigutused jms – kõigil neil detailidel on oma tähendus, mida ei ole juhuslikku. On ise mõne filmitegemisel initsiaator olnud Pub Film (TDR-009) (kuidas inimesed paaris suhtlevad) ja Microcultural incidents in Ten Zoos (kõige tuntum film, jälgib perekondi elevandipuuri ees 7 riigi loomaaias, eesmärgiks uurida kui erinevad on inimeste käitumised