mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed närvirakud Tähtrakk väikeaju koores Motoorne Püramidaal- Purkinje e.
2. Meeleoluhäired Meeleoluhäire on psüühikahäire. Meeloluhäirete põhisümptom on meeleolu muutus, kas masendus, meeleolu kõikumine või meeleolu tõus. Meelolu muutusega kaasnevad enamasti ka muutused aktiivsuses ja autonoomse närvisüsteemi talituses. Enamik meeleoluhäireid on korduvad, episoodide algus on sageli seotud stressitekitavate sündmuste või olukordadega. Meeleoluhäired jagatakse depressiivseteks häireteks ja bipolaarseteks meeleoluhäireteks. Mõlemas rühmas eristatakse mitut eri sümptomitega häiret, mida on järgnevates peatükkides lähimalt kirjeldatud. 3. Depressioon Depressioon on emotsionaalne seisund, mis on tingitud närviülekannet mõjutava aine neurotransmitteri funktsioonihäirest. Depressioon võib avalduda : 1. Sümptomina- siis on depressioon suhteliselt lühiajaline tundeseisund, mida peegeldavad
Neerukehakese keskel asub verekapillaaridest moodustunud päsmake e. glomeerul (glomerulus corpusculi renis). Soonpooluseks nimetatakse seda kohta, kus on veresoonte seos päsmakesega (toomasoon ja viimasoon). Soonpooluse vastasküljelt algab tuubulite proksimaalne osa, seda kohta nimetatakse tubulaar- e. kusepooluseks. 17. Närvirakkude jaotus jätkete arvu järgi ja näide kus asub Jätkete arvult jagatakse neuronid: 1. multipolaarseteks (1 akson ja palju dendriite) 2. bipolaarseteks (1 akson ja 1 dendriit) 3. pseudounipolaarseteks (akson ja dendriit algavad ühtse tüvena, mis lahknevad kaheks mõnevõrra rakukehast eemal) 4. unipolaarseteks (ainult üks aksonina talitlev jätke) 18. Neeru filtratsioonibarjäär: paiknemine, struktuurid, rakud Filtratsioonibarjäär on barjäär tsirkuleeriva vere ja kihnuvalendiku vahel. Selle moodustavad kapillaari fenestreerunud endoteel, ebaharilikult paks kolmekihiline glomerunaalne
annaabi.ee 
