sinna (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). 2 · Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad (e.kolmanda maailma riigid; NB! Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). · Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka kolmanda maailma riikides. · Kõik mailma riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid - Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne.). · Vt. Üldajalugu XII klassile. Lk 60-64. Lähiajalugu. Lk 138-140. IV Sõjalised liidud: NATO asutamine (1949 aprillis):
Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja- Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. · Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950- 1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2 2
mõju neis (näiteks Inglismaa ja Prantsusmaa) või laiendada sinna oma mõjusfääri (näiteks NSV Liit, Hiina RV või USA). Sellega seoses tõmmati külma sõtta ka arengumaad e.kolmanda maailma riigid (Esimene maailm- kapitalistlikud riigid Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas; teine maailm- sotsialistlikud riigid). Seetõttu toimus maailma jagunemine vastandlikeks leerideks osaliselt ka arenguriikides. Siiski kõik riigid kindlat poolt sellises bipolaarses (ehk kahepooluselises) maailmas valida ei soovinud ja moodustasid nn. mitteühinemisliikumise (kujunes välja 1950-1960.vahetuseks), ent see oli pigem meelestatud lääneriikide vastaselt (seda näitavad ka mitteühinemisliikumise liidrikohtadel olnud meeste nimed ja riigid- Tito Jugoslaaviast; Nasser Egiptusest; Castro Kuubast jne). 2. Külma sõja sündmused, kriisid ja kriisikolded (kronoloogilises järjestuses): 2.1. Potsdami konverents: (1945.a. suvi): Vt
Aafrika majanduse arengu pidurdajad on ka eksperimendid sotsialismiga. Riike, kes valisid endale sotsialistliku orientatsiooni, oli 12-13, kellele lisandusid mõned, kes flirtisid kergelt sotsialismiga. Terminit “aafrika sotsialism” üritati määratleda 1962. a Dakaris, kus kohtusid iseseisvunud riikide esindajad. Üksmeel samas puudus ja definitsioon puudub tänaseni. Tugev ideoloogiline baas sotsialismile Aafrikas üldjoones puudus. Maailma vaeseimale kontinendile seostus bipolaarses maailmas kapitalism enda endiste kolonisaatoritega – muud valikut peale sotsialismi sel ajal aga polnud ning mõned selle märksõnad olid ka neegritele päris atraktiivsed. Tegu oli ka hea vahendiga, millega massidega manipuleerida. Nõukogude Liidus ei suhtutud Aafrika sotsialismi sealjuures eriti tõsiselt. Sellel oli ka väga mitmeid variatsioone, Gambia valitseja ideed ühendasid nt kapitalistlikke, sotsialislikke ja populistlikke vaateid, Nigeerias eksisteeris 1960.
annaabi.ee 
