Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta.
Sisemise võrkkesta e. reetina (retina) tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. Võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. Nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta. Silmaava ja
Vikerkesta värvus oleneb pigmendi hulgast. 3. sisemise võrkkesta e. reetina tagumine (optiline) osa on mitmekihiline ning sisaldab valgustundlikke nägemisrakke - kepp- ja kolbrakke, mille välimised osad - kepikesed ja kolvikesed - on kohanenud valgusärrituse vastuvõtuks. Kepikesed on kolvikestest tundlikumad, kuid värvusi võimaldavad tajuda ainult kolvikesed. Et viimased vajavad talitlemiseks küllaldaselt valgust, ei erista silm videvikus värvust. Nägemisrakkudelt kanduvad impulsid bipolaarseile ja nendelt multipolaarseile närvirakkudele, mille jätked moodustavad silmamunast ajju kulgeva nägemisnärvi. võrkkestas, pupilli vastas, paikneb ainult kolbrakkudest koosnev kollatähn, selles on nägemisteravus suurim. nägemisnärvi väljumise kohta, kus valgustundlikke rakke ei ole, nimetatakse pimetähniks. Võrkkesta tagumine e. optiline osa jätkub pimeosana (ei sisalda valgustundlikke rakke), mis katab seestpoolt ripskeha ja vikerkesta.
annaabi.ee 
