veidi kompenseerida. Sama juhtus siis, kui raskus riputati emase külge (joonise parempoolne osa). Isahool esinebki just pesahoidjail, altritsiaalsetel linnuliikidel, kel pojad on koorudes abitud. Paljudel pesahülgajatel ehk prekotsiaalsetel liikidel (pardid, kanalised jt) on seevastu levinud ainult emahool. Neil loomaliikidel, kellel vanemhool esineb, paistab see üldiselt alati olevat niivõrd olulise tähtsusega, et fülogeneesi jooksul on ainult üliharva toimunud eellasliigil esineva biparentaalse hoole asendumine täieliku mittehoolega järglasliigil või vastupidi. Sama ebatõenäoline on isahoole vahetu üleminek emahooleks ja vastupidi. Joonis 9.2 näitab selliseid evolutsioonilisi üleminekuid kaladel. Kahekümne ühest välja selgitatud fülogeneetilisest üleminekust olid kõik biparentaalse ja isahoole, biparentaalse ja emahoole, mittehoole ja isahoole ning mittehoole ja emahoole vahel (paksud nooled), kusjuures
Negatiivne assortatiivne ristumine – partnerid eelistavad endast erineva fenotüübiga ja seega ka genotüübiga indiviide. Nt MHC lookused, mida hiired suudavad kergesti lõhna järgi tajuda, ja seega väldivad sarnase lõhnaga isendeid, et säiliks võimalikult suur mitmekesisus immuunsüsteemis. Põhitüüpidele lisaks positiivse assortatiivse ristumise erijuhtum: Kui ristuvad (lähedalt) suguluses olevad indiviidid, siis on tegu veresugulaste ristumisega ehk biparentaalse inbriidinguga. See suurendab tõenäosust, et järglaskond on homosügootsem, kui juhusliku ristumise puhul. 3. Kuidas muudab positiivne assortatiivne ristumine alleelisagedusi? Nad on suurema tõenäosusega kandmas sarnaseid alleeli. Suurendab tõenäosust, et järglaskond on homosügootsem, kui juhusliku ristumise puhul. 4. Mida näitab fikseerumisindeks F? Mida näitavad indeksi positiivsed ja negatiivsed väärtused?
E. coli. ME. 2. Missugused on mittejuhusliku ristumise põhitüübid, milles need väljenduvad? Positiivne assortatiivne ristumine, kus partnerid eelistavad teineteist. Negatiivne assortatiivne ristumine, kus partnerid eelistavad endast erineva fenotüübiga ja seega ka genotüübiga indiviide. ME. 3. Kuidas muudab positiivne assortatiivne ristumine alleelisagedusi? Kui ristuvad (lähedalt) suguluses olevad indiviidid, siis on tegu veresugulaste ristumisega ehk biparentaalse inbriidinguga. See suurendab tõenäosust, et järglaskond on homosügootsem, kui juhusliku ristumise puhul. Sest sugulased on juba definitsiooni kohaselt suurema tõenäosusega kandmas samalt vanemalt pärit alleeli. Selle tõttu on lähisugulaste vahel ristumine üks assortatiivse ristumise erijuhte. 4. Mida näitab fikseerumisindeks F? Mida näitavad indeksi positiivsed ja negatiivsed väärtused?
annaabi.ee 
