Võib ka nii kätele, jalgadele kui ka rindkerele. Lülitusi, mida selle juures saadakse, nim kas standardlülitusteks (tähistatakse numbritega I, II ja III) või rinnalülitus(V1-V6). Vajaliku informatsiooni saab juba standartlülitustest kätte. EKG üleskirjutis näitab erutuse teket ja levikut südames (südamelihases ja erutustekke juhtesüsteemis). Erutuse korral tekivad biovoolud, mis elektrokardiogrammil on näha sakkidena (üles- või allapoole). Kui biovoolu pole, siis liigub mööda 0-joont. Väljalööke tähistatakse sakkidega. Tähistused on P Q R (kõige suurem) S T (vaata jooniselt). Need näitavad biovoolu olemasolu. Mida suurem amplituud (saki kõrgus), seda suurem biovool. Sakiga tähistatakse ka ajalõike – ajalised muutused. Ajalõike tähistatakse kui intervalle (ajavahemikke). Osa lühemaid ajalõike tähistatakse segmentidena – kõike lühem ajavahe, mida elektrokardiogrammil tähistada saab. Intervall on mitu segmenti kokku
teiste funktsioonide poolt, nt ruumisorienteerumisvõime, kehade mõõtmise ja tajumise võime ümbritseva suhtes. Kõnekeskuse ümberpaiknemine ajus ei möödu jälgi jätmata vaimsed võimed ja kõnekultuur on nendel lastel madalamad. Aleksia lugemishäire, seotud sensoorse afaasiaga, Wernicke ala kahjustuse tagajärg Agraafia kirjutamishäire, seotud motoorse afaasiaga Akalkulia arvutamishäire EEG elektroentsefalograafia, meetod, kus registreeritakse aju biovoolu. Närvikude on erutuv kude, mille tegevusega kaasnevad biovoolud. Kasutusele võttis Berger 1929.a. Eristatakse erineaid võnkeid: , , ,. Kõne areng: Laps hakkab oma silpidega häälitsema 6.-7. elukuul, samuti kuulab ta tähelepanelikult täiskasvanu kõnet ja jälgib selle suud. 8.-9. elukuul hakkab kasutama silpide kombinatsioone, luues selliselt oma keele. 9.-10. kuul hakkab ütlema esimesi sõnu ning saab ise aru mõnekümnest lihtsamast sõnast.
afaasiaga * agraafia kirjutamise häire motoorse afaasiaga seotud ja ka broca ala kahjustusega * acalculia arvutamise häire Elektroentsefalograafia (EEG) meetod aju biovoolude registreerimiseks. Registreerimine toimub nende biovoolude üleskirjutamise teel. Aparaati, mille abil registreeritakse, kutsutakse elektroentsefalograafiks. Pealaele asetatakse eletroot, nendel eletrootidelt lähevad juhtmed aparaati. Aparaat võimendab biovoolu ning kirjutab üles liikuvale paberile (või ekraanile). Üleskirjutist nimetatakse elektroentsefalogrammiks. Elektroentsefalogrammil on näha erineva kuju ja sagedusega laineid. Sarnased lained esinevad rühmiti. Neid sarnaseid lainete rühmi kutsutakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: 1) alfa koosneb tsinusoidaalse kujuga korrapärastest lainetest. Nende amplituud, mis väljendub laine kõrguses, on 50-100 mikrowolti mW, sagedus 8-13Hz. Alfalained domineerivad aju kukla
bioloogilise energiaühik. Valkaine rikastudes valguskiirega saavutab energia tootmises aine staatuse. Seoses inimese täiskasvanuks saamisega kaob inimlikus ihus kasvu vajadus ja tekkib energiaevolutsiooni vajadus vaimseks rikastumiseks ainevahetuse seaduste alusel. Inimlikus vaimses maailmas valguskiirega rikastatud verelible, rikastub biovooluga ja saavutab iseseisvust tagava staatuse. Iseseisev bioloogiline energiaühik peab omama valkainet kui kandeühikut, valguskiirt kui programmi ja biovoolu kui energiaühiku stimulaatorit. Ilma siseenergia struktuurita ei saa eksisteerida ükski bioloogiline energia ega aine. Täpselt samuti nagu toimib galaktiline gravitatsiooni energia hoides planeete, tähtkujusid, komeete, kuud ja päikest pidevas liikuvas trajektooris, hoiab inimlik siseenergia struktuur ainerakke ainekoostises. Ükskõik milline ka ei oleks bioloogiline aine, ilma siseenergia olemasoluta laguneks aine energiakoostisosadeks.
annaabi.ee 
