või mitme mikroorganismi põhilised omadused väljenduvad tugevamini kui üksikult eraldi kasvades (nt valkelagundavad organismid arenevad koos intensiivsemalt kui üksikud liigid eraldi).Antagonism − suhe, kus mikroobide kooskasvul üks liik pidurdab teise liigi arengu või hävitab selle. Bakteriotsiinid − bakterite poolt produtseeritud madal- või kõrgmolekulaarsed ühendid. Neil on antimikroobne toime oma liigi või ka teiste liikide suhtes. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimet. antibiootikumideks. Mõjuvad tavaliselt teatud kindlale mikroobi liigile: Fütontsiidid − taimse päritoluga antibiootilise toimega ained. Nad on üheks looduslikuks teguriks võitluses mikroobidega (nt mugulsibulast ja küüslaugust on eraldatud ollitsiin). Loomse päritoluga antibiootiliste ainete hulka kuuluvad nt lüsosüüm, eritriin ja ekmoliin. Lüsosüüm − on valguline aine, mida leidub munavalges, pisarates, süljes, kalamarjas jne
Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised või pungistaatilised ning bakteriotsiitsed või pungitsiitse mõjuga ja nad pärsivad mikroobide seente elutegevust. Antibiootikumide aktiivsus sõltub konsentratsioonist,
Sageli toimub kiirema paljuneja poolt tekitatud väljakurnamis fenomen, mil tarvitatakse ära substraat ja eritatakse teise ainevahetust pärsivaid toksilisi ühendeid. Bakterite antimikroobseid metaboliite, mis võivad olla nii madal kui kõrgmolekulaarsed ühendid nimetatakse bakteriotsiinid. Neil on väga erinev antimikroobne toime mõjudes oma liigi piires või hävitades teisi oma liigist geneetiliselt kaugemaid mikroobe. Seente poolt produtseeritud biotsiine nimetatakse antibiootikumideks. Antibiootikumid mõjuvad ainult teatud kindlale organismi liigile. St neil on spetsiifiline antimikroobne tegevus spektriga. Antibiootikumid võivad, kas alandada või peatada tundlike mikroobide paljunemise. St, et kas bakteriostaatilised või pungistaatilised ning bakteriotsiitsed või pungitsiitse mõjuga ja nad pärsivad mikroobide seente elutegevust. Antibiootikumide aktiivsus sõltub konsentratsioonist,
mikrobioota stabiilsuse ja seega väldib organi asustamist sinna juhuslikult sattunud mikroobidega, sealhulgas patogeensetega. § Õõneselundi seina mikrobioota koos limaskesta rakkudega moodustab ökoloogilise barjääri, mis kaitseb organismi võõraste mikroobide eest. § Mehhaaniline residentmikroobid blokeerivad epiteelirakkude retseptorid ja asustab tiheda kihina mutsiini. § Bioloogiline - konkurents toitainetele; toodab mikroobe kahjustavaid aineid - orgaanilised happed, biotsiine, lüsosüümi, antibiootikume jt.. § Mikroobid produtseerivad aineid, mis osaliselt imenduvad vereringesse ja stimuleerivad organismi immuunsüsteemi (peptidoglükaan, teihhoiinhapped). Mikrobioota püsilikkus § Mikrobioota püsilikkus (stabiilsus) on omadus säilitada muutuvates tingimustes vastavale mikrobiotoobile iseloomulik ja stabiilne mikroobide kvantitatiivne koostis s.o. resident- ja transiitmikroobide
annaabi.ee 
