kompleksühendi. Kasutusalad Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. 1. Hõbe kui valuuta – nt naelsterling Suurbritannias. 2. Ehte- ja lauahõbe - Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. 3. Fotograafia - Fototööstus kasutab peamiselt hõbehaliide ja hõbenitraati, et toota fotofilmi. 4. Riietus - Hõbe pärsib bakterite ja seente levikut riietel, näiteks sokkidel, seega lisavad mõned riidetootjad seda oma riietele, et vähendada ebameeldivad aroome ning
kõrvalsaadusena. Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. Puhtal kujul hõbedat leidub looduses väga vähe, enamjaolt on ta kombineeritud väävli, arseeni, antimoni või klooriga erinevates maakides. Seega tuleb puhta hõbeda saamiseks maaki töödelda. Tänapäeval saadakse puhast hõbedat enamjaolt sulatamise teel, levinud on Parkesi protsess, mis on pürometallurgiline meetod hõbeda eemaldamiseks pliimaagist. Parkesi protsess põhineb vedelik-vedelik ekstraktsioonil. See kasutab ära vedelal kujul oleva tsingi omadusi. Esiteks seda,
Ehedat hõbedat tunti juba 3000 aastat eKr Egiptuses, Pärsias, Hiinas. Hõbedat on juba kaua kasutatud väärismetallina, sellest vermitakse münte, tehakse kaunistusi, ehteid, kalleid laua- ja kööginõusid, lisaks on võimalik sellesse investeerida. Tööstuses kasutatakse hõbedat elektrijuhina, samuti peeglite valmistamiseks ning keemias keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina. Hõbeda ühendeid kasutatakse fotofilmis, desinfektsioonivahendites ja biotsiidides. Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt hõbedasulamist, kus on 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. Tavaliselt märgitakse väärismetallidele proov kolmekohalise numbrina, mis väljendab väärismetalli sisaldust konkreetses esemes. Näiteks proov 925 tähistab, et hõbeda sisaldus on 92,5%. Hõbeda oksüdeerumine ja patineerumine Toatemperatuuril ja niiskuse juuresolekul kattub hõbe väga õhukese (1,2 nm) nähtamatu oksiidikihiga Ag2O , mis laguneb täielikult temperatuuril
inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 8. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad mineraalidest, kuid teised on
ja inimestele ohtlikuks. POP-id sisalduvad kõigis keskkonnasfäärides: õhus, pinnases, vees ja põhjamudas ning ohustavad enim veeorganisme. POP-id pärinevad: - tootmisharude toodangust nagu elektroonika- ja tuleohutuse seadmed, elektri-isolatsioon, ehitusmaterjalide segud (softener); - keemia-, tselluloosi- ja paberitööstusest; - söe- ja naftasaaduste põletus- ja töötlusprotsessidest; - sisalduvad eriotstarbelistes toksilistes biotsiidides. 15. Radionukliidid ning nende roll keskkonna saastajatena. Radionukliidid on raskete aatomite (näiteks uraani või plutooniumi) lõhustumise saadused ning nad võivad tekkida ka stabiilse aatomi ning neutroni vahelisel reaktsioonil. Radionukliidid emiteerivad ioniseerivat kiirgust - - ja -osakesi ning -kiirgust: Radiatsioon kahjustab kudesid ja verekomponente ning geneetilist materjali. Mõned radionukliidid on loodusliku päritoluga, mis leostuvad
annaabi.ee 
