➢ Loodusliku vee puhastamine on pigem lihtne ○ Joomise jaoks tuleb kõrvaldada hõljuvad tahked osad setitamise või filtreerimise teel ○ Bakterid kõrvaldatakse sageli osooni abil, kuna see ei riku maitset ning ainsaks saaduseks on O2 (erinevalt kloorimisest) ➢ Heitvee puhastamine on keeruline ○ Esimene samm on filtreerimine või setitamine ○ Kasutatakse ka biotiike, milles on vastavad mikroorganismid ○ Biotiike saab reguleerida ka tootma nt metaani, mis on hea küttegaas
Evaporatsiooniseade koosneb tavaliselt kahest vastuvoolulisest täidiskolonnist, protsess toimub pidevalt. Kasutatakse fenoolide eraldamiseks madalate kontsentratsioonide korral ( 100-200 mg/l). Põletamine- Kasutatakse vaid erandjuhtudel. Et reovett põletada lisakütuseta peab nende kütteväärtus olema kõrgem kui 8400 kJ/kg (2000 kcal/kg) Reovete desinfektsioon Bakterite ja mikroobide hävitamine. Teostatakse peale muu reostuse kõrvaldamist tehislikes puh. seadmetes ja peale biotiike. Desinfitseerimine klooriga- Väikestes puh. seadmetes kasutatakse kloorlupja, suuremates aga vedela (gaasilise) kloorina. Kloorlubja segamisel veega : 2CaCl2O + 2H2O = Ca(OH)2 + 2HOCl + CaCl2 Tekkinud kloorishape HOCl on ebastabiilne ja laguneb soolhappeks ja hapnikuks: HOCl= HCl + O Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl
ained on vaja reoveest kõrvaldada. Mehaanilise puhastuse korral eemaldatakse reoveest ujuv praht ja muud tahked osakesed, mis tekivad puhastis pinnale või settivad põhja. Bioloogilise puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Väikese reoveehulga puhul saab puhastamiseks kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Nii rajatakse biotiike, pinnasfiltreid ja puhastuslodusid. Erilist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastite vahel ei ole, looduslik puhastus kestab ainult kauem. KOKKUVÕTE Töös omandasin uusi teadmisi seoses hüdrosfääriga. Käsitlesin järgmisi teemasid: veeringe maal, maailmameri rannaprotsessid, jõgede toitumine ja veereziim, voolusäng ja sellega seotud protsessid, põhjavesi ja veekogude kasutamine ja kaitse. Teemade käigus sain teada uusi mõisteid, millest ma polnud varem kuulnudki
Sel juhul on tegemist aeroobse lagundamisega. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. Bioloogiliselt puhastatud veest saab veel täiendavalt eemaldada P- ja N ühendeid, et vähendada veekogude veekogude reostamist biogeenidega. Väikese reoveehulga puhastamiseks saab kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Sellel otstarbel rajatakse biotiike, puhastuslodusid ja pinnasfiltreid; samuti saab kasutada looduslikke märgalasid nagu lammid ja taimestikurikkas lodud. Põhimõttelist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastuste vahel ei ole. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Samuti sõltub puhastuse efektiivsus looduslikes süsteemides ilmastiku sesoonsetest muutustest. Tehisseadmetest on tingimused aasta läbi enam- vähem ühesugused.
reostuskoormuse ühtlustamiseks paigaldada ühtlustusmahuti. Asulatest eemal olevate loomafarmide reovee võib vedelsõnnikutehnoloogia kasutamisel juhtida vedelsõnniku hoidlasse. Muudel juhtudel tuleb reovesi koguda selleks spetsiaalselt ettenähtud mahutitesse, kust veetakse reovesi lähima asula purgimissõlme või puhastada farmi juures asuvas põhipuhastis. Farmide reoveepuhastina tuleks eelistada ekstensiivsemaid puhasteid: õhustatava esimese astmega biotiike või pinnaspuhasteid. Kui hüdrogeoloogilised tingimused seda ei võimalda, võiks kasutada biofiltreid, mis taluvad suuri hüdraulilise ja reostuskoormuse kõikumisi. Piimafarmi reovesi tuleks esmalt segada vooluühtlustajas olmereoveega ja juhtida biopuhastisse. Sigalates ja lindlates kasutatakse enamasti vedelsõnnikutehnoloogiat ja tekkiv reovesi suunatakse vedelsõnniku hulka. Kus võimalik, tuleb olmereovesi koguda eraldi.