Meredes pole klassidest hulkjalgseid, kahepaikseid ja küüsikloomi. Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks: planktoniks (hõljum), bentoseks (põhjaelustik) ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). Ookeani taimestik ja loomastik Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja-taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse. Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest. Suhteliselt liigirohkes, kuid vähese biomassiga
(Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Veekeskkonna elustiku võib tema käitumise ja veekogus jaotumise järgi jagada mitmeks bioloogiliseks rühmaks: planktoniks (hõljum), bentoseks (põhjaelustik) ja nektoniks (mitte planktoni hulka kuuluvad organismid, kellel on suur liikumisvõime). (Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Igas sügavusvööndis on taimestik ja loomastik isesugune. Litoraal on veekogude mitmekesiseima elustikuga ja suurima bioproduktsiooniga vöönd, kus kasvab põhja- taimestik. Tõusu-mõõna piirkonnas elav litoraalifauna koosneb peamiselt ussidest, limustest ja vähkidest, kes suudavad üks või kaks korda päevas õhukeskkonnas viibida. Ussid kaevuvad põhja, limused ja tõruvähid sulguvad oma kambrisse.(Loomade elu I) Batüaalile on iseloomulikud valguse ja taimede puudumine. Seal leidub baktereid. Võrdlemisi liigirohke kuid isendivaene fauna koosneb valdavalt selgrootuist ja kaladest
Kõige suuremat väärtust omavad põllumaa ning ehitiste all olev maa, väikseimat bioproduktiivne veepind. Keskmine maapinna väärtuse hinne on 1. 1.2.1. Haritav põllumaa Haritava põllumaa alla kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure. Põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi. See on kõige suurema bioproduktsiooniga maakasutustüüp Riiklikus Jalajälje Arvestuses. 4 Inimese ökoologiline jalajälg 1.2.2.Karjatatav maa Karjatatava maa jalajälje alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi. Siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning preeriad. 2008. aastal määratleti põllumaaks 1,53 miljardit hektarit. Inimesele tagab see valdkond liha, villa ja piima. 1.2.3
või energiaekvivalent. Autotroofide (produtsentide) salvestatud energia on esmane (primaarne) koguproduktsioon. Esmasest koguproduktsioonist produtsentide endi elutegevuseks kuluvat osa nim. hingamisenergiaks. Esmase koguproduktsiooni ja hingamisenergia vahe moodustab esmase (primaarse) puhastoodangu. Heterotroofide (sekundaarne, tertsiaalne jne.) puhastoodang sõltub võrdeliselt esmasest puhastoodangust. Bioproduktsiooniga seonduvad järgmised mõisted. Saak osa bioproduktsioonist, mida kasutab kindel tarbija. Biomass mingi organismiliigi, liikide rühma või biotsönoosi isendite elusaine hulk, väljendatuna toor- või kuivmassiühikuis isendite elupaiga pinna- või mahuühiku kohta (g/m2, kg/ha, t/ha, mg/l, g/m3). Maakera summaarseks biomassiks hinnatakse 85100 miljardit tonni. Fütomass kõikide taimsete organismide kogumass. Maakera biomassist 9799% on fütomass;
annaabi.ee 
