tuginev) kvaliteedi teooriapõhine hindamine Liigutuste kirjeldamine ja analüüs on numbrivaba ning väljendub hinnangute andmises sooritusele (õige-vale; kiire-aeglane; kõrge-madal jne.). Lähtutakse liigutustegevuse loogilise mudeliga püstitatud nõuetest ja üldistest ratsionaalsuse printsiipidest Võimaldab hinnata põhjusi On valdavalt kasutusel treeningprotsessis 2) Liigutuste kvantitatiivne ehk objektiivne analüüs Põhineb valdavalt biomehhaaniliste parameetrite mõõtmisel ja saadud arvandmete statistilisel hindamisel Vajab spetsiaalseid mõõtevahendeid ja standardiseeritud metoodikaid Võimaldab „näha“ seda mida silmaga ei näe Võimalik erinevaid sooritusi numbriliselt võrrelda Liigutuste hindamisel lähtutakse liigutustegevuse formaalsest mudelist On põhiline teadusuuringutes ja arengudünaamika numbrilisel hindamisel Ressursimahukas Biomehaanilised tunnused:
kuluda või luu küljest lahti rebeneda, mis annab endast märku terava valuga põlve kõverdamise momendil. Tavaliselt tekivad nn. jooksja põlve sümptomid peale suurema koormusega erialaste harjutuste sooritamist, nagu näiteks reie pealmiste lihaste jõuline venitamine, kükkimine sügavale või suuremate raskustega, "trepi"oe astumine, mäkketõusu jooksmine või siis jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine. "Jooksja põlve"oe tekkimiseks on eelsoodumus ka selliste biomehhaaniliste kõrvalekallete puhul, nagu nn. X- või O-jalad. Kuigi chondromalacia patellat võib käsitleda kui liigesepõletikku, on ta õnneks sedavõrd pehme vorm, et reeglina kestvaid kahjustusi esile ei kutsu. Enamus jooksjaid on peale mõnepäevast või mõnenädalast puhkust võimelised taas jooksurajale tagasi pöörduma. "Jooksja põlve"oe võib tohterdada aspiriini ja teiste põletikuvastaste vahenditega, sealhulgas ka külma kompressiga. Kui aga valu kestma jääb,
lahti rebeneda, mis annab endast märku terava valuga põlve kõverdamise momendil. Tavaliselt tekivad nn. jooksja põlve sümptomid peale suurema koormusega erialaste harjutuste sooritamist, nagu näiteks reie pealmiste lihaste jõuline venitamine, kükkimine sügavale või suuremate raskustega, "trepi" astumine, mäkketõusu jooksmine või siis jooksukilomeetrite arvu järsk suurendamine. "Jooksja põlve" tekkimiseks on eelsoodumus ka selliste biomehhaaniliste kõrvalekallete puhul, nagu nn. X- või O-jalad. Kuigi chondromalacia patellat võib käsitleda kui liigesepõletikku, on ta õnneks sedavõrd pehme vorm, et reeglina kestvaid kahjustusi esile ei kutsu. Enamus jooksjaid on peale mõnepäevast või mõnenädalast puhkust võimelised taas jooksurajale tagasi pöörduma. "Jooksja põlve" võib tohterdada aspiriini ja teiste põletikuvastaste vahenditega, sealhulgas ka külma kompressiga
Tänapäevane sõudetehnika kujunes samuti põhiliselt välja 19. sajandi alguses, mida 20. sajandi alguses uuendas S. N. Fairbairn nii, et sõudjad kasutasid igas tõmbes palju suuremas ulatuses keha tööd kui varem. 20. sajandi keskel võttis kuulus Saksamaa treener Karl Adam kasutusele pikemad rööpad, mille abil sai suurendada jalgade tööd tõmbetsüklis. Just Karl Adami paatkondade 4 edust sai alguse sõudmise bioloogiliste ja biomehhaaniliste uuringute arvu järsk suurenemine maailmas. Nii inventari ehituse, treeningumeetodite, tõmbe biomehhaanika kui ka paatkondade psühholoogilise ettevalmistuse areng ja sõudmisalaste uuringute järsk kasv viimasel ajal võimaldab 2000 meetri distantsi järjest kiiremat läbimist. Samas nõuab see treenerilt üha rohkem teadmisi paatkonna edukaks ettevalmistamiseks. Käesolev väljaanne ongi mõeldud kõigile sõudehuvilistele, kes on huvitatud treeneritööst. On
annaabi.ee 
