raskuskiirendusega, siis on tema kaal a) Raskusjõust väiksem b) Raskusjõust suurem c) Raskusjõuga võrdne d) raskusjõust sõltumatu 10. Töö tegemise kiirust iseloomustab: a) energia b) jõud c) võimsus d) impulss II OSA ( peale loetelude andke ka lühike iseloomustus!) 11. Keha raskuskese: 12. Luukangide liigid: 13. Biokinemaatilised paarid 14. Skeletilihaste mehaanilised omadused: 15. Lihaskontraktsiooni liigid: 16. Biomehaanilise analüüsi liigid: 17. Liikumise ruumilis-ajalised karakteristikud: 18. Mehaaniline töö: 19. Inimsese kehale mõjuvate jõudude liigitus: 20.Inimese keha tasakaalu liigid: III OSA (Teema: biomehaaniline ergonoomika) 21.Mida uurib ergonoomiline biomehaanika a) selgitab inimese osa tööprotsessis b) organismile tarbetu koormuse vähendamist c) inimsese tugiliikumis- ja närvilihasaparaadis tekkivaid jõude erinevate tööprotsesside sooritamisel
2.1. Painduvuse kasulikkus spordis Painduvus- ehk venitusharjutuste sooritamine täidab sporditreeningus järgmisi funktsioone: kiirendab valgusünteesi ja tõstab toiduainete omastamise efektiivsust väldib vigastusi, regulaarselt venitusharjutusi sooritavatel sportlastel on vigastusi tunduvalt vähem kui neil, kes seda ei tee hea eelsoojenduse vahend stimuleerib kehaliste võimete arengut. Erinevad spordialad esitavad painduvusele spetsiifilisi nõudmisi, mis on tingitud võistlustegevuse biomehaanilise struktuuri iseärasustest. Näiteks akadeemilise sõudmisega tegelejatel peab olema hea õla- ja puusaliigese liikuvus, ujujatel hea õlavöö ja põlveliigese liikuvus. 2.2. Painduvuse liigid Painduvuse liigid on üldine, spetsiaalne, aktiivne, passiivne, staatiline ja anatoomiline maksimaalne liikuvuse ulatus. Üldine peamiste liigeste (õlaliiges, puusaliiges, lülisammas) liikuvus on heal tasemel. Suur erinevus tippspordis ja tervisespordis.
Liigutustegevuse biomehaaniline analüüs: · Videokaamera · Kiirkaamera · Infrapunakaamera Inimese liikumisaparaadi üldiseloomustus · Inimese liikumisaparaadi moodustavad skelett ja skeletilihased · Skelett moodustab liikumisaparaadi pasiivse osa · Lihased moodustavad liikumisaparaadi aktiivse osa Liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem · Biomehaanikas käsitletakse liikumisaparaati lihtsustatud mudelina- biomehaanilise süsteemina, mille abil saab uurida keha mehaanilise liikumise nähtusi · Inimese liikumisaparaat kui biomehaaniline süsteem koosneb liigeste abil seonduvatest lülidest (kehaosadest), mis moodustavad kinemaatilisi paare ja ahelaid · Lülidele mõjuvad jõud (koormused) põhjustavad sõltuvalt tingimustest kas nende deformatsiooni ja/või liikumise · Liikumisaparaadi ,,mootoriks" on luukangidele kinnituvad lihased, mis panevad lülid
k fractura radii typica- kodarluu alaosa murd, mille korral kodarluu eraldunud osa (alumine fragment) suundub dorsaalsele (käeselja suunas)). 5 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • Osteoartroos. Muutused liigespinnal, biomehaanilise stressi muutused või luu pikkuse muutused pärast luumurdu suurendavad liigeste kulumise, liigest ümbritsevate struktuuride rebenemise või varajase osteoporoosi riski. Osteoartroos võib välja kujuneda igas liigeses, mis on seotud muutunud mehhanismidega: näiteks kontralateraalne põlveliiges reieluukaela murru tagajärjel. • Lihaste nõrkus. Luumurruga seotud traumad ning sellele järgnev immobilisatsioon põhjustab lihase nõrkust juba 6 tundi pärast luumurdu
annaabi.ee 
