lihtsustatud mudelid ja kõike funktsioone, mis elusorganismil esineb, rakul ei esine. · Areng selles suunas, et asendada loomkatseid. · Praktika näitab, et in vitro katsed ei asenda kaugeltki veel loomkatseid ravimite ja teiste keemiliste ainete ohutust ei osata veel piisavalt hinnata in vitro katsete abil Mida määratakse rakukultuuride puhul · Rakkude suremust · Üldvalgu hulka · Mingi ensüümi aktiivsust · Bioluminestsentsi PLHC-1 rakukultuur EROD activity 16 14 South pmol/min/mg prot 12 Middle 10 North 8 6 4 2 0 5 10 20 30 40 50 60 70
Tekib valguse kiiritamise tulemusel. Elektroluminestsents on luminestsents, mis tekib aines rakendatud elektrivälja mõjul. Katoodluminents tekib elektronide pommitamise (katoodkiirega kiiritamine) tulemusel. 7. Kuidas jaanimardikad helendavad? - Jaanimardikad on tuntud sellepärast, et neil (emastel isenditel) on tagakeha tipus helenduselundid, mis kiirgavad mittesoojusikku rohekat valgust. Seda protsessi nimetatakse bioluminestsentsi nähtuseks. Jaanimardika rakud sisaldavad kemikaali nimega lutsiferiin ning toodavad veel ensüümi nimega lutsiferaas. Mardika tagakeha hakkabki helendama siis, kui need ained oksüdeeruvad ja reageerivad omavahel. Seejärel tekib passiivne molekul nimega oksülutsiferiin. Lutsi-feraas seejärel reageerib ATP-ga, mis leidub kõikides rakkudes, ning moodustub lutsiferiil adenülaat ja pürofosfaat. Lutsiferiin + ATP -> lutsiferiil adenülaat + pürofosfaat
Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene. Pleomorfsed. Moodustab tsüste. Kasutab Entner-Doudoroffi rada respiratoorsel suhkrute omastamisel. Paljud liigid denitrifitseerivad. Pseudomonas aeruginosa on patogeen. Vesikeskkonnas, komakujuline, liikuv. Osadel liikidel bioluminestsentsi võime. Põhjustab koolerat. Mingit kõhuhaigust põhjustab. Hemolüüsivõime. Kommentaar Moodustab viljakehasid, moodustab müksospoore. Parasiteerib teiste bakterite tsütoplasmas. Taandab sulfaati.
valgu st biolu min e st s e nts. Nähtus ei esin e ainult suurte s m er e s ü g a vu st e s vaid ka vee pinn al ja mais m a al. Näiteks juba vanal ajal tuntud öine mere helendamine on põhjustatud erinevate dinoflagellaatide poolt (1830), tuntuimaks esindajaks Noctiluca miliaris (12mm). Valgus tekib biokeemiliste reaktsioonide tagajärjel: lutsiferiini ensümaatilise oksüdeerimise käigus (ATP, O2, H2O) eraldub valgus. Bioluminestsentsi tekkimisel eraldub 8095% energiast valgusena a) Ekstratsellulaarne (rakuväline) bioluminestsents organism eritab spetsiaalsetest näärmerakkudest (fototsüüdid) vette helendavaid, osaliselt limaga segatud sekreete. Näiteks karp Pholas, hulkharjasussid Odontosyllis, mõned karpvähilised jt. b) Intratsellulaarne (rakusisene) bioluminestsents kontsentreerub kindlatesse kehapiirkondadesse, spetsiaalsetesse valgusorganitesse,