d. Viburite liikumist 159. Tsütohalasiin B on mikrofilamentide moodustumist takistav ühend. See ühend seetõttu takistab .....................................(kirjutada, millise protsessi toimumist mitoosis) See ühend seetõttu takistab tsütokineesi toimumist mitoosiprotsessis. Meetodid rakubioloogias 160. Milliseid geenitehnoloogilisi meetodeid kasutatakse valgu lokalisatsiooni muutuse jälgimiseks elusas rakus? Bioluminestseeruvad/fluorentsed lisandused rakku vastavale valgule. 161. Kuidas toimite, kui tahate näha ühe spetsiifilise valgu lokalisatsiooni rakus? 162. Mille poolest erineb uuritavast objektist tavalise fluorestsentsmikroskoobi abil saadav kujutis konfokaalse fluorestsentsmikroskoobi abil saadavast kujutisest? 163. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? 164. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata.
Agarit kasutatakse kondiitritööstuses ja mikrobioloogias, vetikate tuhka aga broomi ja joodi saamiseks. Vetikate hõimkonnad vt. vetikate hõimkonnad tabelist!!! 42. Riik: Alveolaadid. Hk.-d Vaguviburvetiktaimed Riik: Hakrüfüüdid. Neelvetiktaimed. Hk. Vaguviburvetikas- Dinomastigota -suurimad vetika hõimkondi. Soojades meredes fütoplanktonina. Esineb liike, mis toodavad inimesele ohtlikke toksiine(kalanduslikult halvad!). Meioosi ei ole. >4000 liigi. Mõned bioluminestseeruvad (helendavad). Rakukesta plaadid (kui esinevad) tselluloosist, ränistunud. DNA organisatsioonilt meenutavad mõneti baktereid. Tüüpiline mitoos puudub. Hk. Neelvetikad- Cryptomonada -vähe, vähetoidulisemates ja jahedamates vetes. Sisaldavad unikaalseid fotosünteesivaid pigmente. Meioosi ei ole. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine (mitmesugused valgud) jm. Sugulist paljunemist ei teata. 43
Sisaldavad unikaalseid fotosünteesivaid pigmente. Meioosi ei ole. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine (mitmesugused valgud) jm. Sugulist paljunemist ei teata. Hk. Vaguviburvetikas- Dinomastigota -suurimad vetika hõimkondi. Soojades meredes fütoplanktonina. Esineb liike, mis toodavad inimesele ohtlikke toksiine(kalanduslikult halvad!). Meioosi ei ole. >4000 liigi. Mõned bioluminestseeruvad (helendavad). Rakukesta plaadid (kui esinevad) tselluloosist, ränistunud. DNA organisatsioonilt meenutavad mõneti baktereid. Tüüpiline mitoos puudub. 22. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed- Diatomophyta (Ploompuul Bacillariophyta). Liike umbes 10000. Need on üherakulised mikrokoopilised organismid, mis vahel ühinevad kolooniateks. Ränivetikad on levinud kõikjal. Nad elavad soolases ja magevees,
21. Hk. Neelvetikad- Cryptomonada -vähe, vähetoidulisemates ja jahedamates vetes. Sisaldavad unikaalseid fotosünteesivaid pigmente. Meioosi ei ole. Mõned võivad ka heterotroofselt toituda. Unikaalsed pigmendid: Chl a ja Chl c2, unikaalseid fükobiliine jm. Hk. Vaguviburvetikas- Dinomastigota -suurimad vetika hõimkondi. Soojades meredes fütoplanktonina. Esineb liike, mis toodavad inimesele ohtlikke toksiine(kalanduslikult halvad!). Meioosi ei ole. >4000 liigi. Mõned bioluminestseeruvad. Rakukesta plaadid (kui esinevad) tselluloosist, ränistunud. DNA organisatsioonilt meenutavad mõneti baktereid. Tüüpiline mitoos puudub. 22. Riik Esiviburlased: Kollakate pigmentidega vetikate hõimkonnad. Hk. Ränivetiktaimed- Diatomophyta (Ploompuul Bacillariophyta). Liike umbes 10000. Need on üherakulised mikrokoopilised organismid, mis vahel ühinevad kolooniateks. Ränivetikad on levinud kõikjal. Nad elavad soolases ja magevees, niiskel pinnasel, kividel, puude koorel jne
annaabi.ee 
