Eesti zooloogid Harald Haberman (19. detsember 1904- 16. detsember 1986) H. Haberman oli zooloog (entomoloog) ja ühikonnategelane. Ta lõpetas 1932. aastal bioloogina Tartu Ülikooli, oli 1932-1939 TÜ zoloogiainstituudi assistant ning 1939. aastast vanemassistent. Põhiuurimisvaldkond 1929- 39 oli Habermanil mageveeselgrootute liigiline koosseis ning loodusteaduste filosoofilised küsimused. Ta oli Eesti entomoloogiakoolkonna rajaja, putukate sünökoloogilisfaunistilise uurimise algataja ja zoogeograafilise analüüsi käsitluse looja. Haberman oli viljakas loodusteaduste populariseerija
Kukeseene kuulamise kunst Enne raamatu lugemist oli Valdur Mikita mu jaoks tundmatu, kuid nüüdseks olen Tema kohta rohkem uurinud. Mikita on oma elu jooksul kirjutanud kümme teost, raamat "Kukeseene kuulamise kunst" ilmus kümnendana. Mu jaoks oli huvitav ka see, et Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli bioloogina, sest endalgi on sarnane soov. Oma kuulsaimates teostes "Metsik lingvistika" (2008), "Lingvistiline mets" (2013) ja "Lindvistika ehk metsa see lingvistika" (2015), Ta arutleb samuti eesti kultuuri ja eestlaste psühholoogia teemadel. Raamatut esimest korda lehitsedes jäi mul koheselt silma peatükk nimega "PISA test ja maavanaema". Seal oli juttu sellest, kuidas eestlaste hulgas on palju loodusteadlasi just sellepärast, et meie emad-isad ja vanaemad-vanaisad on meid
Kaljulaid lõpetas aastal 1987 Tallinna 44. keskkooli inglise keele eriklassi, kuuludes keskkooli ajal Õpilaste teaduslikku ühendusse. Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli bioloogina. Aastal 2001 sai ta Tartu Ülikoolist kutsemagistri kraadi (MBA) ärijuhtimises. Töö teemaks oli "Riigi poolt asutatud sihtasutuste juhtimissüsteemi täiustamine". 2007. aasta sügisel alustas Kaljulaid õpinguid Tartu Ülikooli doktorantuuris. Doktoritöö teemaks oli "Riigieelarvelise rahastamise ja aruandluse metoodika mõju teadustegevuse mitmekesisusele". Aasta hiljem katkestas ta õpingud. Kaljulaid oli 16. jaanuarist 2012 kuni 10
kuidas mõned füüsilised omadused mängivad väga suurt rolli kellegi enesedefineerimises, kui teised, nagu näiteks kellegi juuksevärv või stiilitunnetus, ei ole väga olulised. Kuigi on mitu viisi kuidas kellegi sugu defineerida, ei ole kumbki neist ilma oma vajakajäämistega. Julia Serano, ameerika autor, luuletaja ja bioloog, on öelnud, et insident, kus inimene ei tunne, et tema füüsis tema õiget sugu väljendab, esineb liiga tihti, et essentsialism tõele saaks vastata. Bioloogina ta väidab, et säärane probleem esineb liiga tihti, et see saaks olla lihtsalt mõni geneetiline defekt. Samal ajal väidab ta, et enese sooline defineerimine algab palju varem kui inimene jõuab tutvuda ning kujundada enda sotsiaalsed normid, mis räägib vastu sotsiaalsele konstruktivismile. 6 Serano pooldab mudelit, mida kutsutakse inglise keelse nimetuse järgi intrinsic inclinations model. Selle mudeli põhjal, on inimesel võimalus
Minuga tehti väga pikk intervjuu, sest taheti aru saada, miks ma keeleõpinguist nii huvitatud olen,» muheleb Sarmiento, meenutades oma esimesi samme Eestimaal. Sarmiento kiidab väga oma eesti keele õpetajat Urve Buschmanni, kes talle tollases pedagoogikaülikoolis kaheksa kuuga eesti keele suhu ja ka kätte õpetas. Keeleõppe ajal hakkas Sarmiento rahateenimise eesmärgil ise erakõrgkoolis inglise keele tunde andma. Aga tütarlaps tahtis leida erialast tööd bioloogina. Tollane loodusmuuseumi direktor Peeter Ernits pakkus talle muuseumis tööd. «Kui ütlesin, et mind huvitab just molekulaarbioloogia, andis ta mulle Merike Kelve numbri. Helistasin Merikesele, ütlesin, et olen bioloog Peruust ja otsin tööd. Merike imestas peruulanna ja räägib eesti keelt! Ja käskis kohe kohale tulla. Sõitsin taksoga sinna ja olingi tööle võetud, mind suunati Erkki Truve juurde,» meenutab Sarmiento.