Tehakse väga sünget muusikat, mis viib inimesed kas masendusse või isegi kaugemale ning võidakse lausa oma elu kallale kippuda. Samas on muusikat, mis rahustab ning teeb tuju heaks. Sellist muusikat kuulan just mina. Ma ei kujuta ette oma elu ilma muusikata. Mis on akustika ehk heliõpetus? Maailmas on palju erinevaid helisid ning neil on maailmapildis tähtis koht. Helile reageerimine ehk kuulmine ning heli tekitamine ehk häälitsemine on ühed tähtsamatest biokommunikatsiooni vahenditest. Mõned hääled tekivad eluta, mõned elus looduses. Näiteks lained, tuulehääled, elusolendite häälitsused jne. Kõige rohkem erinevaid hääli tekitavad elusolendid. Helisid kasutavad nad enese valjendamisel informatsiooni jagamisel, kaaslaste ligimeelitamisel, hoiatamisel, pesitsusterritooriumi märgistamisel jne. Nii nagu on maailmas lõpmatult palju erinevaid helisid, on ka nende tekitamiseks mitmeid erinevaid mehhanisme.
rangete eristuste (puhaste distsipliinide, uurimisobjektide jne) suunas 2) hübridiseerimine hybridisation (nähakse, et puhtad kirjeldused ei ole võimalikud, erinevad metakeeled segunevad, lõplik tõde ei olegi võimalik, aga võimalik luua lahendusi, mis mingite teatud uurimisküsimuste jaoks toimivad Ajalooliselt zoosemiootika seotud ka loomade omavahelise kommunikatsiooni uurimisega. Saksa bioloog, kommunikatsiooniteoreetik G. Tembrock kasutab biokommunikatsiooni mõistet kui keskset terminit loomade kommunikatsiooni kirjeldamisel. Ka G. Witzany biokommunikatsiooni terminiga tegelenud (ei kasuta märgi mõistet, vaid räägib biokommunikatsioonist). Transmissiooniline ehk teadet ülekandev. Kommunikatsioon on loov protsess, alati on võimalus vääritimõistmiseks. Looduses võib väiksemgi vääritimõistmine viia mingite omaduste muutumise kaudu või liigitekkeni – nt sama liigi linnud eri paikades ei tunne enam ära üksteise laulu.
omailm viis kuidas nad ise maailma näevad. 5. Signaalärritajad. Signaalärritaja ogaliku näitel. Signaalärritaja on keskkonna mingi omadus, mis kutsub esile teatavat sorti käitumise. Ogalikul näiteks punane kõhualune kutsub esile ründekäitumise. 6. Päästiktunnused ehk biosignaalid. Selliseid evolutsiooni käigus spetsiaalselt signaliseerimiseks välja kujunenud tunnuseid nim. päästiktunnusteks (releasers) või (biokommunikatsiooni teoorias) biosignaalideks. 7. Signaalärritajate ja päästiktunnuste omavaheline suhe, näiteid sellest. Päästiktunnused on üks osa signaalärritajatest 8. Signaalärritajate toimemehhanismi kontseptsiooni areng etoloogias. Varased etoloogid kasutasid luku ja võtme analoogiat. Signaalärritaja võti. Tänapäeval seda enam ei kasutata. 9. Erinevate signaalärritajate kompleksne mõju käitumisele (hõbekajakate munaeelistuse näitel).
evolutsiooniliselt stabiilne strateegia, kus pettus jääb koos „ausa“ käitumisega püsima. Kui aga pettusel sellist negatiivset sõltuvust sagedusest pole (st pettus on alati tasuvam kui „aus“ käitumine, järelikult odav), tõrjub pettus alternatiivse käitumise välja ning levib peagi üle kogu populatsiooni. Displeide evolutsioonilise arengu üldine reegel: displeid arenevad niikaua, kuni nad on jõudnud mittevõltsitavasse staadiumisse. Biosignaali sõnum ja tähendus – Biokommunikatsiooni uurija W. John Smith väitis eelmise sajandi lõpus, et kommunikatsiooni saab vaadelda kahest aspektist: signaali saatja aspektist - sel puhul saab küsida, millist sõnumit signaal kannab. signaali vastuvõtja aspektist - sel juhul saab küsida, mis on signaali tähendus tema jaoks. Biosignaalide sõnumid – Loomade signaalid võivad kanda väga mitmesuguseid sõnumeid, näiteks:
annaabi.ee 
