üldse võõra ja pagulasena. Pärast pikemat vaikimist hakkas alates 1961. aastast ilmuma Ristikivi 11 teosest koosnev ajalooliste romaanide sari, mis jaotub triloogiateks. Tema loomingu keskseks teemaks on Õhtumaa saatus alates ristisõdade ajastust 13. sajandil kuni tänapäevani. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968).
suurejoonelises skeemis kuulub Eesti kristianiseerimise läbi Euroopa aegruumi ja Kirjanikud Karl Ristikivi ja Valev Uibopuu Rootsis 1960. aastatel kõik, ka üksteisest pealtnäha väga kauged sündmused on omavahel seotud. Tegevusruumiks on põhiliselt Vahemere maad, aga ka Madalmaad, Saksamaa ja Prantsusmaa. Esimest triloogiat ("Põlev lipp" (1961), "Viimne linn" (1962), "Surma ratsanikud" (1963) on nimetatud ajalookroonikateks. Teine triloogia koosneb ajaloolistest biograafiatest ("Mõrsjalinik" (1965) on pühaku, "Rõõmulaul" (1966) on kunstniku, trubaduuri ja "Nõiduse õpilane" (1967) teadlase, alkeemiku elulugu. Kolmas triloogia ("Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohe hambad" (1970), "Kahekordne mäng"(1972) koosneb nn. kahekordsetest mängudest, romaanide üks tegevusaeg on minevikus, teine olevikus. Triloogiate vahel ilmus antiutoopia "Imede saar" (1964) ja novellikogu "Sigtuna väravad" (1968). Ristikivi
selgitada millised teooriad, sõnavõtud ja teosed sillutasid teed Prantsuse uue laine plahvatamisele filmikunsti maailmakaardile 1959. aastal. Samuti püüan anda ülevaate tolleaegsest Prantsusmaa olustikust, mis sellele kinemaatilisele liikumisele fooni tekitas. Käsitlen ka uut lainet iseloomustavaid tegureid ja tuntumaid viljelejaid, võttes uurimise alla nende debüütfilmid. Ainestikku ammutan erinevatest Prantsuse uut lainet käsitlevatest õpikutest, autorite biograafiatest, internetist ja tähtsamatest artiklitest. Töö olen jaotanud kolmeks alagrupiks. Esimene keskendub kõigele sellele, mis eelnes uuele lainele, andes ülevaate tähtsamatest teooriatest, asutustest, isikutest ja töödest, mis juhatasid teed sellele revolutsioonilisele liikumisele. Teine osa on suunatud ajale, mil uus laine õide puhkes, mis see endaga kaasa tõi ja kaua see kestis, olles teemakäsitluses rohkem ülevaatlik ja keskendunud eelkõige algusaegadele ning tuntumatele
annaabi.ee 
