· Taksonoomiline mitmekesisus · Geneetiline mitmekesisus · Koosluse mitmekesisus · Funktsionaalne mitmekesisus · Fülogeneetiline mitmekesisus Pattern and Process (seaduspärad ja nende põhjused) Mis? Miks? Reeglipärane, korduv nähtus, muster mustreid määravad protsessid Kirjeldav osa seletav osa Skaala biogeo makroöko suur väike ökograafia ökoloogia kirjeldav seletav makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut · Biogeograafia laiendus Biogeograafia jaotamine Zoogeograafia Fütogeograafia ajalooline biogeograafia Mükogeograafia ökoloogiline biogeograafia Mikroobigeograafia Looduskaitse biogeograafia
· Ökoloogilised kooslused ühel alal enam vähem ühesugused liigid. · Kooslus on eri liiki populatsioonide kogum ühes elupaigas. · Uued kvalitatiivsed tunnused näiteks taime-, looma-, seene-, mikroobikooslused. · Ökosüsteemid erinevad troofilised tasemed koos. Biogeograafia jaotamine. · Taksonid, Ökoloogilised kooslused, Ökosüsteemid, Seosed (ökoloogia). · Biogeograafia, kui geograafiline distsipliin. · Biogeo jaotamine: · Zoogeograafia, fütogeograafia, mükogeograafia, mikroobigeograafia, ajalooline biogeograafia, ökoloogiline biogeograafia (Põhjuslik), looduskaitse biogeograafia Makroökoloogia · Ökoloogiliste seaduspärade seletamine kasutades liikide tunnuseid, arvukust ja levikut. Biogeograafia seos loodusgeograafia, evolutsiooni, ökoloogia jm. teadustega. Biogeograafia on piiriteadus bioloogia ja geograafia vahel. On sünteetiline teadus.
temaatiku igapäevase töö külgi, mis on vähemtraditsioonilised ja ei olene kuigivõrd mingi kindla rühma käsitlemisest. 13.1. Välitöödel uue materjali kogumine on Eesti süstemaatikuile tradit- siooniline, kuid mitte hädavajalik tegevus. Õigemini on see vajalik eel- kõige selleks, et saavutada looduse kui terviku, liikide kui terviklike, kuid varieeruvate olendite ja koosluste kui liikidest erinevate reaalsuste olemasolu "tunnetamist". Et välitöödega sageli kaasneb ka teatud biogeo- graafilise andmestiku kogumine, peaks nende teostaja olema tuttav leviku- kaartide koostamise tänapäevaste meetoditega (grid-süsteemid. eriti UTM- võrgustik; levikukaartide koostamine arvutiprogrammide abil; oma asukoha = leiukoha koordinaatide määramine kaasaskantava suhteliselt odava ja kerge aparatuuri abil). 13.2. Kollektsioonide kasutamine, asugu need kustahes, on süstemaatiku 32
annaabi.ee 
