valguvaesel toidul, intensiivse kasvuperioodil lastel. Produktsioon on suurenenud koekahjustuste, sepsise, steroidhormoonravi, Addison tüve, nälgimise, valgurikka toidu puhul. 13.Biogeensete amiinide teke ja kesksete esindajate põhitoimed (histamiin, serotoniin, melatoniin, katehhoolamiinid) Spetsiifiliste dekarboksülaaside (koensüümiks on PLP) toimel tekivad AH-st vastavad amiinid. Kuna nad on tugeva bioaktiivse (hormonaalse, neurimediatoorse) toimega, nimetatakse neid biogeenseteks amiinideks. Dekarboksüülimine tekitab trüptofaanist trüptamiini, 5-hüdroksütrüptofaanist serotoniini, 3,4-dihüdroksüfenüülalaniinist dopamiini, histidiinist histamiini, klutamaadist GABA, seriinist kolamiini, tsüsteiinist tauriini, ornitiinist putrestsiini jne. Histamiin – on lokaalne keemiline signaalmolekul. Nende toime piirdub väikese rakurühmaga, kuna lammutatakse kiiresti. Histamiini sekreteerivad nuumrakud ja
Ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Biomass- (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusainete hulk massi (g/m2; t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest kosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse eluskoosluse produktiivsust. Füromass- taimne biomass Zoomass- loomne biomass Energia- skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Arvukus- on liigi isendite arv areaalis või muul kindlal alal Ökotoksikoloogia- teadus, mis tegeleb mürkidega muutumise ja mõjuga, kutsutakse toksikoloogiaks. Et aru saada, kuidas mürgid looduses muutuvad ja
põhjaloomade ja kalade elu. TOITESOOLADE JAOTUMINE LÄÄNEMERES Elusolendite rohkus meres on tihedalt seotud orgaaniliste ainete sünteesiga rohelistes taimedes, esmajoones mikroskoopilistes vees hõljuvates vetikates. Päikeseenergia kaasabil taimedes sünteesitud orgaanilised ained moodustavad kõigi meres elevate loomade ja bakterite energiaallika. Vetikate arenemine sõltub toitesoolade, eeskätt lämmastiku- ja fosforiühendite hulgast valgustatud veekihtides. Neid toitesooli nim. Biogeenseteks aineteks. Biogeensete ainete allikas Läänemeres on: 1. Jõgedest sissevoolav vesi, mis sisaldab fosfori- ja lämmastikusoolasid ning orgaanilisi ühendeid. 2. Atmosfäärsed sademed, millega kanduvad mere lämmastikuühendid. 3. Põhjamerest vastuhoovusega sissetungiv merevesi, mis sisaldab fosfori- ja lämmastikusoolasid, samuti ka orgaanilisi aineid. Pindmistes valgustatud veekihtides esinevad biogeensed ained vabas olekus üsna
Sesoonne rütm aastaajaline muutus; aastaaja rütm, hooajaline. 1 36. Produktsioon ökosüsteemis. Biomass. fütomass, zoomass, bakterimass, mortmass. Bioproduktsioon põllul ja metsas. Biomass (e. elusaine)- laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul (v. mahuühikus) leiduvate organismide elusaine hulk massi- (g/m 2, t/ha) või energiaühikus (kcal/m2). Peamised elemendid, millest koosneb on H, C, O, P, N, S (neid nimetatakse biogeenseteks elementideks). Biomassi muutumise järgi ajaühikuis hinnatakse elukoosluse produktiivsust. Fütomass taimne biomass. Zoomass loomne biomass. Bakterimass kõigi bakterite kogumass. Mortmass taimede, seente ja loomade mitmesuguses lagunemisastmes jäänused. 37. Ökoloogiline efektiivsus. Ökoloogiline efektiivsus toiduahela energiakasutuse ja -kao vahekorda ning produktsiooniprotsessi efektiivsust iseloomustav näitaja
Kontinentaal 6500 43,6 2,78 18,07 ne Subkontinen 1540 23,7 2,79 4,30 taalne Ookeaniline 2170 7,3 2,81 6,09 Keskmine 20,0 2,79 Elusaine e. biomass Endla Reintam, 2008/2009 18 Elusaine moodustab kõige väiksema osa biosfäärist. Peamised elemendid, millest koosneb elusaine, on H, C, O, P, N, S. Neid nimetatakse biogeenseteks elementideks. Nendest koosnevad kõige keerukamad orgaanilised molekulid, samuti kõik taime- ja loomariigi esindajad. Taimeriigi esindajaid on kaasajal tuntud ca 500 000 ja loomariigi esindajaid ca 1 500 000. Biomassi jagunemine biosfääris Biosfääri osa Taimne biomass, Loomne biomass, miljard t miljard t Maailmameri 4 0,997 Maismaa 1837 1,005