kasutatakse ära. Seega on biodiislit võimalik täielikult ära kasutada, ilma, et tekiks reostust mingisuguste tootmisjääkide näol. Arvan, et kuna maailmal on väga-väga varsti vaja umber kohaneda, siis oleks biodiesel hea lahendus. Ehkki on tal oma head ja vead, on ta siiski päris hea lahendus, ka praegu kasutusel olevatel fossiilkütustel on oma miinuspooli. Inimeste teadlikkust biodiisli suhtes tuleks tõsta, et kasutajad saaksidtasa ja targu umber hakata kohanema biodiisliga. Biodiislit võib segada diiselüliga ja segusid, mis sisaldavad alla 20% biodiislit võib kasutada ka diiselmootoris või minimaalselt modifitseeritud mootoris (kuigi mõned tootjad ei pikenda kindlustust, kui motor on kahjustunud niisuguste segued kasutamisest). Puhas biodiesel nõuab siiski ümberehitatud mootorit, et vältida hoolduse ja jõudlusega seotud probleeme. Kasutatud allikad: 1. http://biooil.ee/ 2. Lisamaterjal õpetajale. Alternatiivsed energiaallikad:
Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid vähenesid mootoritüübist olenevalt tavalise diiselkütusega võrreldes 24- 36%. Biodiislis puudub väävel ja tänu sellele saab oksüdatsioonkatalüsaatoreid ära kasutada - vähenevad veelgi saasteainete emissioonid ja kaob ka biodiisli tüüpiline lõhn. Emissioonid Iga sisepõlemismootor, sõidab ta siis bensiini, diiselkütuse, maagaasi või biodiisliga,produtseerib heitgaase. Heitgaasid tekivad kütustes leiduvatest süsivesinikest ja põlemisprotsessis vajaminevast õhust.On rida meetodeid, mille abil saab tänavatel heitgaaside hulka vähendada: mootorite optimeerimine; heitgaaside filtrite ja puhastite paigaldamine ja kütuseliigi valik.Kaasaegsed mootorid peavad tänapäeval vastama EURO-II Heitgaasinormatiividelening mõne aasta pärast jõustuvad juba rangemad EURO-III normatiivid.Kõige tuntum heitgaasipuhastussüsteem, mida
tahmaheide on 50% väiksem kui tavadiislikütusel; biokütuse kasutamisel loetakse CO2- neutraalseks; biokütus ei sisalda bensooli ega teisi aromaatseid ühendeid; biokütus on kergesti biolagundatav, mistõttu ta laialivalgumine ei ohusta pinnast ega põhjavett; biokütuse head määrimisomadused säästavad mootorit. Mitmed uuringud on näidanud, et 1 kg tavalise diislikütuse asendamine biodiisliga vähendab CO2-emissiooni 3 kg võrra. Biodiisli kasutamise korral väheneb ka muude kahjulike ainete heide. Teatud juhtudel on võimalik biodiisli tootmiseks kasutada ka pruugitud toiduõli ning sel moel vähendada selle prügilasse sattumist . Tabelist 2 on näha, et biodiisli puhul heidetakse õhku oluliselt vähem saasteaineid, vähesel määral suureneb vaid NOx-heide. Kuna biodiisel loetakse CO2-emisiooni poolest neutraalseks,
tunduvalt vähem saasteaineid kui tavalise diisli puhul. Tahmaemissioonid vähenesid poole võrra ja tahkete osakeste emissioonid vähenesid mootoritüübist olenevalt tavalise diiselkütusega võrreldes 24-36%. Biodiislis puudub väävel ja tänu sellele saab oksüdatsioonkatalüsaatoreid ära kasutada - vähenevad veelgi saasteainete emissioonid ja kaob ka biodiisli tüüpiline lõhn. 3.2. Emissioonid Iga sisepõlemismootor, sõidab ta siis bensiini, diiselkütuse, maagaasi või biodiisliga, produtseerib heitgaase. Heitgaasid tekivad kütustes leiduvatest süsivesinikest ja põlemisprotsessis vajaminevast õhust. Tähtsamad heitmed, mis tekivad ja mille hulga järgi tänapäeval kütust hinnatakse, on: · Süsinikoksiid (CO) 8 · Põlemata süsivesinikud (HC); · Lämmastikoksiidid (NOx); · Tahked osakesed.
annaabi.ee 
