kus kordajat, mis sõltub kiirusest, nimetatakse kinemaatiliseks teguriks. See näitab seda, et mitu korda liiguvad füüsikalised protsessid aeglasemalt liikuvas süsteemis. See näitab ka kellade käiku erinevates süsteemides ehk seda, et mitu korda käib liikuv kell aeglasemalt kellast, mis ei liigu. Kinemaatiline tegur erineb ühest väga vähe siis kui kiirused v on väga väikesed. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglenemist ehk aja kadumist. Kasutades aga binoomilist ekspansiooni: ehk saame kinemaatilise teguri kirjutada kujul On võimalik kasutada ka ligikaudseid valemeid: See oli siis nö. matemaatiline versioon aja aeglenemisest mis on tingitud kehade liikumiskii- ruse suurest kasvust ehk siirdumisest tavaruumist üle hyperruumi. Järgnevalt vaatame aga sama ruumiga pikkuse kontraktsiooni, mille korral keha liigub siis ruumist välja ruumitusse dimensi- ooni. Seda, mida avastas A. Einstein 1905
kus kordajat, mis sõltub kiirusest, nimetatakse kinemaatiliseks teguriks. See näitab seda, et mitu korda liiguvad füüsikalised protsessid aeglasemalt liikuvas süsteemis. See näitab ka kellade käiku erinevates süsteemides ehk seda, et mitu korda käib liikuv kell aeglasemalt kellast, mis ei liigu. Kinemaatiline tegur erineb ühest väga vähe siis kui kiirused v on väga väikesed. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglenemist ehk aja kadumist. ( Ainsaar 2001, 9-10 ). Kasutades aga binoomilist ekspansiooni ehk 54 saame kinemaatilise teguri kirjutada kujul Aja kulgemine sõltub kiirusest: Joonis 25 See on kinemaatilise teguri graafik. On võimalik kasutada ka ligikaudseid valemeid: See oli siis nö. matemaatiline versioon aja aeglenemisest mis on tingitud kehade liikumiskii- ruse suurest kasvust ehk siirdumisest tavaruumist üle hyperruumi. Järgnevalt vaatame aga sama
kus kordajat, mis sõltub kiirusest, nimetatakse kinemaatiliseks teguriks. See näitab seda, et mitu korda liiguvad füüsikalised protsessid aeglasemalt liikuvas süsteemis. See näitab ka kellade käiku erinevates süsteemides ehk seda, et mitu korda käib liikuv kell aeglasemalt kellast, mis ei liigu. Kinemaatiline tegur erineb ühest väga vähe siis kui kiirused v on väga väikesed. Kinemaatiline tegur näitab aja aeglenemist ehk aja kadumist. Kasutades aga binoomilist ekspansiooni: ehk saame kinemaatilise teguri kirjutada kujul On võimalik kasutada ka ligikaudseid valemeid: See oli siis nö. matemaatiline versioon aja aeglenemisest – mis on tingitud kehade liikumiskii- ruse suurest kasvust ehk siirdumisest tavaruumist üle hyperruumi. Järgnevalt vaatame aga sama ruumiga – pikkuse kontraktsiooni, mille korral keha liigub siis ruumist välja – ruumitusse dimensi- ooni. Seda, mida avastas A. Einstein 1905
annaabi.ee 
