Selles mõtestatakse ja mõõdetakse ning seda vastavuses saksakeelse indogermaanluse parimate traditsioonidega inimese tunnetusjõudu Jumala loodud maailmas. Keskajal toimuvat kirevat sündmustikku kannab intelligentne hulkur Goldmund (eestikeelselt Kuldsuu), kes ennast teostab naistes ja kunstis. Talle vastandub mentorina teoloog Narziss, kelle maailm on klooster. Need kaks tegelast markeerivadki meelte ja vaimu, kunsti ja teoloogia, kujutluspildi ja mõiste indogermaanlikku binaarsust, millega Hesse üsna hädas on. Ta esitab oma arusaamu seejuures freudistlikus raamistuses ja euroopaliku kultuurikriitika tuttaval maastikul. MUUD TEOSED ·"Peter Camenzind" (1904),romaan ·"Ratta all" ("Unterm Rad", 1906) ·"Gertrud" (1910, eesti keeles 1997) ·"Rosshalde" (1914) ·"Knulp: kolm lugu Knulpist" (1915, eesti keeles 1997) ·"Pilk kaosesse" (esseekogu, 1920) ·"Demian" (romaan, 1919, eesti keeles 1994) ·"Klingsori viimane suvi" (1920, eesti keeles 1965)
• Rabelais’ looming on mõistetav pelgalt keskaja rahvakultuuri taustal, millest see on välja kasvanud. • Keskaja rahvakultuur on oma olemuselt naeru- ja karnevalikultuur, mida iseloomustab ambivalentsus, grotesksus ja kehalisus. • Mihhail Bahtin: rahvalik naerukultuur ei ole uurijate tähelepanu leidnud Bahtini rahvakultuuri ajaloo kriitikat • Rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust, samas kui tänapäeval otsitakse pigem nende ühisosa ja kokkupuutepunkte. • Rabelais’ ei ole siiski kuigi esinduslik rahvakultuuri esindaja, vaid esindab pigem eliidikultuuri arusaame rahvakultuurist; Bahtin teatud mõttes „populariseeris“ Rabelais. • Hindas mõnevõrra üle ilukirjanduslikke tekste kui rahvakultuuri allikaid. Ilukirjandus on parimal juhul suulise rahvakultuuri tõlgendus, mitte kajastus.
romantikute juures ei hõlmanud peaaegu üldse spetsiifilist rahvalikku väljakukultuuri ja rahvalikku naeru selle ilminguterikkuses. Ka hilisemas folkloristikas ja kirjandusteaduses pole väljakul naerev rahvas saanud üksikasjalisema ning sügavama kultuuriajaloolise, folkloristliku ja kirjandusteadusliku uurimise esemeks. (...) Seepärast võib liialdamata väita, et mineviku rahvaliku naerukultuuri sügavat omapära ei ole tänini välja toodud." Bahtini kriikika: Ta rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust. "Bahtin tõstatas rahvakultuuri probleemi üsna hooletult ja ebamääraselt, kuid ta sundis sellega ajaloolasi esimest korda rahvakultuuri probleemile otsa vaatama. See on tema suurim teene. Ta mõjutas humanitaarteadusi palju sügavamalt, kui need, kes pühendavad oma elu sellele, et suure hoolega tõestada enesestmõistetavat." Aron Gurevits Peter Burke (s.1937) "Rahvakultuur varauusaegses Euroopas" 1978
ja psühhoanalüütilises kirjanduses. Seostati kontrollimatute baasinstinktidega (Freudi “id”), seevastu inimloomuse “tsiviliseeritud” osad, nagu “teadlikkus” (ego), samastati “teadvusega”. Rahvad, keda Lääne-Euroopa riigid on alates 16. sajandist koloniseerinud, samuti nende rahvaste loodud artefaktid, milles valgenahalised nägid seksuaalkäitumise baasinstinktide väljendusvorme Primitivism väljendab hierarhilist suhet, kontrasti, binaarsust “tsiviliseeritu” ja “primitiivse” vahel ning on seetõttu ideoloogiline mõiste – Euroopa “valge mees” kasutab iseenda tsiviliseerituse mõõdupuuna tsiviliseerimata rahvaid, samastades neid primitiivide, lunaatikute ja lastega ning laiendades mõistet ka teistele rassidele, naistele ja alamklassidele. Mõiste on vahelduva eduga olnud käibel kas halvustava või positiivse konnotatsiooniga.
annaabi.ee 
