kontsent- ratsioonide kindlat vahekorda keemilise tasakaalu olekus. 3) on reaktsioonile iseloomulik konstant, mis ei olene reagentide kontsentratsioonidest (oleneb temp.-st). Reaktsioonisegu mis- tahes komponendi lisamisel või eemaldamisel nihkub keemiline tasakaal selliselt, et K säilitab esialgse väärtuse. Reaktsiooni molekulaarsus - Väljendab reaktsiooni elementaaraktis osalevate molekulide arvu. Monomolekulaarne reaktsioon - elementaaraktis osaleb üks molekul. Bimolekulaarse reaktsiooni - elementaaraktis osaleb kaks molekuli. Trimolekulaarse reaktsiooni - elementaaraktis põrkuvad kolm molekuli, Van’t Hoffi reegel : temperatuuri tõusule 10 K vastab reaktsiooni kiiruse kasv 2-4 korda (kehtib ainult teatud reaktsioonide korral ja “sobivas” temperatuurivahemikus) Katalüsaator - keemilise reaktsiooni kiirust mõjutav aine. Katalüsaatorid on selektiivsed. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab
See vahe ongi. 54. Kirjelda hnRNP A1 tuumast ekspordi protsessi. Missugused valgud selles osalevad? Kuidas rakk kontrollib, et see protsess on ühesuunaline? Missugune tsütoplasmaatiline valk on selle protsessi toimumiseks oluline ja miks? Tsütoplasmast > tuuma. Praeguse arusaama kohaselt tsütoplasmaatiliste kargovalkude importi vahendab monomeerne importiin. Tsütoplasmas seostub vaba importiin kargovalgu NLSile (tuuma(sse) lokaliseeriv signaal), moodustades bimolekulaarse kargokompleksi. See kompleks translotseerub läbi NPC kanali, kui importiin seondub kanalis asuvate FG-nukleoporiinide individuaalsetele FG-kordustele korduste haaval. FG- kordused arvatakse täitvat astmekivide funktsiooni. Kargovalgu transpordiks pole vaja täiendavat energiat. Kui kargokompleks jõuab tuumaplasmasse, siis importiin interakteerub Ran-GTPga, mille tõttu importiini konformatsioon muutub nii, et tema afiinsus NLSi suhtes väheneb ja kargovalk vabaneb tuumaplasmasse.
suunas. -soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumale,st. ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. 43. Mono-,bi- ja mitmemolekulaarsed reaktsioonid. Monomolekulaarne reaktsioon- aine lagunemisreaktsioonid võivad olla monomolekulaarsed elementaaraktis osaleb üks molekul: N2O5 àß N2O4 + 0,5O2 Bimolekulaarsed tihti võtab reaktsiooni elementaaraktist osa 2 osakest, tegemist on bimolekulaarse reaktsiooniga: H2 + I2 àß HI +HI Mitmemolekulaarsed reaktsioonid kolme molekuli üheaegne osavõtt trimolekulaarne reaktsioon jne. 44. Hetero- ja homogeensed reaktsioonid Heterogeensed reaktsioonid reageerivad ained on erinevates faasides vedela ja tahke aine korral avaldab reaktsiooni kiirusele mõju kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus on võrdeline kokkupuutepinna suurusega aine pihustamine suurendab reaktsioonikiirust.
kiirust ühemolaarsete kontsentratsioonide puhul antud tingimuste (pH, temperatuuri jne.) juures. Antud juhul on k esimest järku reaktsiooni kiiruskonstant (reageerib 1 molekul substraati, [S] eksponent on 1), mille dimensiooniks on aja pöördväärtus (s-1). Nn pseudo esimest järku reaktsioonid on need, kus teiseks substraadiks on vesi, mille kontsentratsioon reaktsiooni käigus jääb praktiliselt muutumatuks ega mõjuta reaktsiooni kiirust (näiteks, hüdrolüüsi reaktsioonid). Bimolekulaarse reaktsiooni (reaktsioonis osaleb kaks erinevat substraati või osalevad sama substraadi kaks molekuli) puhul on tegemist teist järku reaktsiooniga. S1 + S2 P + Q või 2S P+Q Sel juhul on k teist järku reaktsiooni kiiruskonstant, mille dimensiooniks on mol-1 s-1. Kiiruse võrrand omab sel juhul kuju: v = k [S1]1 [S2]1 või v = k [S]2
annaabi.ee 
