funktsiooniga retseptorvalgud on integraalsed, et signaal jõuaks rakku. Fagotsütoos - suurte partiklite (mikroorganismid, surnud rakkude osad jne.) sissevõtmine. Pinotsütoos (= endotsütoos) - lahustunud makromolekulide sissevõtmine väikeste (< 150 nm) vesiikulite abil. Endotsütoos - membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teke ja nende ühinemine endosoomi membraaniga. Ühinemine toimub kahes etapis: bilipiidkihid lähenevad üksteisele; seejärel toimub ühinemine. Ekso- ja endotsütoosi puhul vastavad makromolekulid eraldatakse vesiikulisse ning nad ei segune teiste tsütoplasmas olevate makromolekulidega. Eksotsütoos - pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Reguleeritud eksotsütoosi puhul kogutakse
c) Koatomeeriga kaetud vesiikulid (COP valgud); (katte teke vajab ATP-d) COP I (GK → ER) COP II (ER →GK) Koatomeerse katte teke ja lagundamine on sõltub GTP-seoselisest valgust ARF (võib osaleda ka klatriinse katte tekkes) ARF on ADP ribosüleerimise faktor Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud. Eksotsütoosi kaks teed 1. Pidev ehk konstitutiivne 2. Reguleeritud 1. Pidev eksotsütoos toimub kõigis eukarüootsetes rakkudes - transportvesiikulid kannavad pidevalt uusi membraanikomponente Golgi kompleksist välismembraani. Eksotsütoosi teel toimub pidev plasmamembraani uuendamine. Pidevalt eksotsüteeritakse valke, mida antud rakk ise ei vaja,
eemaldada ei ole transpordi kanaleid. Niisugused ained võivad plasmamembraane läbida vesiikulite 39 sisaldisena endo- või eksotsütoosi teel. ·Ekso- ja endotsütoos tähendab membraaniga ümbritsetud transportvesiikulite teket ja nende ühinemist kas välismembraaniga (eksotsütoos) või endosoomi membraaniga (endotsütoos). Ühinemine toimub kahes etapis: 1. bilipiidkihid lähenevad üksteisele 2. seejärel toimub ühinemine. ·Mõlemat etappi aitavad läbida teatud membraanvalgud, nn. fusogeensed valgud, milliseid pole õnnestunud identifitseerida. ·Ekso- ja endotsütoosi puhul vastavad makromolekulid eraldatakse vesiikulisse ning nad ei segune teiste tsütoplasmas olevate makromolekulidega. ·Iga vesiikul on määratud ühinema ainult kindla membraaniga.Tulemuseks on makromolekulide suunatud liikumine raku sise- ja väliskeskkonna vahel. 4
annaabi.ee 
