finantsvarad ja kohustused. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Ostjate tasumata summad Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Seejuures hinnatakse nõuet iga konkreetse kliendi vastu eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla bilansis tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõudeid, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
isikud, kellega sõlmitakse materiaalse vastutuse leping. Varud hinnatakse bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimismaksumus (müügihind miinus turustuskulud). Soetusmaksumuse ja neto realiseerimismaksumuse vahe kantakse aruandeaasta kuludesse. Bilansipäevaks tasutud kuid saamata (tarnija poolt lähetatud) kaup või materjal kajastatakse kontol "kaup teel". Bilansipäevaks varude eest teostatud ettemaksed kajastatakse bilansireal "ettemaks tarnijatele". Laoarvestust peetakse tarkvaraprogrammi WinShop abil. Arvestus toimub artiklite lõikes, nii koguseliselt kui summaliselt. Iga nädala kohta trükkis juhataja välja ,,Laoliikumiste kokkuvõte", millel kajastus kaubavarude sissetulek, väljaminek, alg- ja lõppjääk. Nimetatud aruandes kajastatud kaubavarude väljaminek on aluseks raamatupidamiskande koostamisel (koostatakse finantskanne D kaubakulu K ladu)
nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o. nominaalväärtus miinus vajaduse korral tehtavad allahindlused). Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Ebatõenäoliselt laekuvad arved hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansireal "Ebatõenäoliselt laekuvad summad". Kui nõuete tagasisaamine on muutunud lootusetuks, siis kajastatakse need nõuded bilansiväliste varadena. Intressitulu nõuetelt kajastatakse kasumiaruandes real ,,finantstulud- ja kulud". Muud nõuded Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, antud laenud ning muud lühi- ja pikaajalised nõuded), välja arvatud edasimüügi eesmärgil omandatud nõuded, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.
Hindamise aluseks on : meeldetuletuskirjad, millele ei vastata, hagiavaldus ostja vastu, või kui ostjale on väljakuulutatud pankrot või likvideerimine(debit kulukonto, kredit ebatõenäol laek arved). Vaatamata ebatõenäoliselt laekumata nõuete kuludesse kandmisele, kajastatakse nid nõudeid laekumiseni või bilansist mahakandmiseni bilansikirjel ,,ostjatele laekumata arved". Ebatõenäoliselt laekuvate arvete konto kreeditsaldo aga näidatakse bilansi aktivas samanimelisel bilansireal miinusega. Kui kuludesse kantud nõudesumma hiljem laekub, koostatakse vastupidine lausend : D arvelduskonto D ebatõen laek arved K ostjatelt laekumata arved K kulukonto Nõue on lootusetu, kui võla sissenõudmiseks ei saa või ei ole majanduslikult kasulik meetmeid rakendada (D ebatõen arved Kreedit Ostja-lt laek sum). Kui lootusetut nõuet ei ole varem kuludesse kantud, koostatakse nõudesumma mahakandmisel lausend: D kulukonto, K Ostj-lt laekumata arved. 15
annaabi.ee 
