· Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon Parotiidnäärme hormoon parotiin mõjutab hammaste ja pikkade luude
mida lahjem lahus (või väiksem c), seda suurem β ja ulatuslikum hüdrolüüs mida kõrgem temperatuur, seda suurem β ja ulatuslikum hüdrolüüs väga paljud protsessid organismis on hüdrolüüsiprotsessid: toitainete lõhustumine, ATP hüdrolüüs, ravimite hüdrolüüs. Vere puhversüsteemid: Vere pH=7,36±0,03 Kui pH on madalam — atsidoos Kui pH on kõrgem — alkaloos Ranged nõuded pH suhtes on täidetavad ainult tänu sellele, et veres on võimas puhversüsteem: 1. bikarbonaatpuhver — 53% vere puhvermahtuvusest 2. fosfaatpuhver — 7% vere puhvermahtuvusest 3. valgupuhver — 5% vere puhvermahtuvusest 4. hemoglobiinpuhver — 35% vere puhvermahtuvusest Bikarbonaatpuhver: Nõrk hape H2CO3 ja temaga seostatud alus NaHCO3. H2CO3/NaHCO3=1/20 [H+]= K1·CH2CO3 → pH=pK1 + log CNaHCO3 CNaHCO3 CH2CO3 kui lahusesse satub tugev hape, asub tegevusse seostatud alus:
Ranged nõuded pH suhtes on täidetavad tänu kas happe või alusena, näiteks vesi H2O : sellele, et veres on võimas puhversüsteem. Selle +¿ komponendid: +¿ H 3 O¿ Bikarbonaatpuhver 53% vere puhvermahtuvusest, (käitub alusena). H 2 O+ H ¿ koosneb nõrgast happest H 2 C O3 ja temaga +¿ NaHC O3
[ ] Puhverlahusteks nim vesilahuseid, mille koostise muutudes tema mingi parameeter säilitab püsiva väärtuse, näiteks puhvri pH väärtus ei muutu väikese koguse happe või aluse lisamisel. Enamus puhvreid koosneb nõrgast happest ja tema soolast. Puhverlahused omavad puhverdusvõimet ainult ühe pH ühiku piires nende pKa ümbruses. Valkpuhvrid universaalsed veres ja koevedelikes Bikarbonaatpuhver esmatähtis veres Fosfaatpuhver põhiline uriini pH stabiliseerimisel LIISI KINK 8 BIOKEEMIA test I 4. Bioloogilise termodünaamika alused. Termodünaamika I ja II seadus. Kuidas on seotud G, H ja S? Mida näitab G märk ja arvväärtus? Bioloogilised standardtingimused. Kuidas on seotud G ja G0'
Eriti ohtlikud on sellest tulenevad südame funktsioonihäired. Setserneerima – eritist väljutama Happe-aluse tasakaal Ainevahetuse saadused on happelised. Süsinikdioksiid moodustab koos veega süsihappe. Happe- aluse tasakaal peab aga püsima väga kitsastes piirides. Selle tasakaalu mõõduks on pH-väärtus ehk vesinikioonide kontsentratsioon. Neutraalset pH-väärtust 7,4 tuleb hoida piirides 7,36–7,44. Seda ülesannet täidavad keha puhversüsteemid (fosfaatpuhver, bikarbonaatpuhver, valgupuhver). Neerud mõjutavad happe-aluse tasakaalu vesinikioonide eraldamise, bikarbonaatioonide resorbtsiooni ja ammoniaagi eritamisega. Teiseks happest vabanemise viisiks on süsinikdioksiidi väljahingamine. 86 pH-väärtuse langust nimetatakse atsidoosiks, selle tõusu aga alkaloosiks. Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte
annaabi.ee 
