Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi
(A. Pehk 1996: 39) 5 4. Muusikateraapia vormid Pedagooglise muusikateraapia vormis on põhirõhk asetatud õpetamisele ja harjutamisele. Seda teraapiameetodit kasutatakse enamasti töös arengupeetusega inimestega ning eripedagoogikas. Pedagooglises muusikateraapias on kesksel kohal tegevuse ning vastastikuse kommunikatsiooni kaudu õppimine, sõna tarvitatakse seejuures minimaalselt. Taustana kasutatakse enamasti kognitiivseid ning biheivioristlikke teooriaid. Muusikaterapeut pole siin pelgalt õpetaja, vaid pigem abiline, toetaja, nõustaja, sõber, meeldiv kaaslane, sageli mängukaaslane.(A. Pehk 1996: 58) Aktiivse muusikateraapia all mõistetakse teraapiat, kus on tegemist musitseerimisega. Musitseerimine muusikateraapias ei nõua muusikalist ettevalmistust. Tähtis on , et inimene saab end muusikainstrumendi abil evada, endast välja elada selle, mida ehk muul viisil ei taheta või ei osata teha. (A. Pehk 1996: 59)
Konstruktivism seevastu väidab, et teadmistel ja reaalsusel ei ole objektiivset või absoluutset väärtust või me vähemalt ei tea seda reaalsust. Teadatahtja interpreteerib ja konstrueerib reaalsuse, tuginedes oma kogemustele ning ümbritseva mõjust temale. 2. Konstruktivistlik õppimisteooria · B. F. Skinneri poolt populariseeritud biheivioristlik õppimisteooria juhib haridust siiani. Enam kui veerand sajandit on koolid ja õpetajad loonud biheivioristlikke eesmärke. Õppekava on tugevasti järginud uskumusi, et parim tee õppimiseks on jagu saada väikestest teadmiste kogustest ja seejärel ühendamine need tervikuks suuremate mõistete kaudu. · Alates 1980. aastate lõpust on uurijad rajanud arusaama õppimisest, mis lähtub kognitiivsest ja arengupsühholoogiast. Uue konstruktivistliku teooria põhjal õpivad
maiustused Negatiivne kinnitus kahjulik stiimul, mille eemaldamine tugevdab soovitud käitumist palavus, müra, segav kaaslane, väsimus, kuuldavus Karistus stiimul, mis loodetavasti vähendab ebasoovitava käitumise sagedust või kõrvaldab selle. Karistus on kõige halvema prognoosiga tegevus. Ei tea, kuidas laps käitub. Väikestele lastele vajalik õppimiskäsitus. Laps tahab õigetele ja oodatud tulemustele tunnustust. Biheivioristlikke põhimõtteid järgiv õpetamine ei soodusta õpilaste arutleva mõtlemise ja loovuse ega ka enesetunnetamise ja analüüsi arenemist. 12. Konstruktivismi põhitunnused Konstruktivism e. uus õpikäsitlus (von Wright, 1993). 1) õppimine on õppija enese tegevuse tulemus. Uus info konstrueeritakse (skeemid, strateegia) 2) õppimine on seotud kontekstiga. Õpitut peab saama üle kanda uutesse olukordadesse. 3) Õpitavat tuleb mõista. Üht ja sama infot võib tõlgendada erinevalt.
Siit on üsna kerge jõuda ka lähenemiseni, mis pole ühene ehk tänapäeval puudub ühtne õppimisteooria. On erinevad teed. Ometi on eesmärk sama. Selleks on õppimise mõistmine. Psühholoogid mõistavad õppimise all üldiselt protsessi, ,,kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused.1" Erinevus õppimisteooriates tuleneb erinevatest kujutlustest õppimist ajendavatest teguritest. Eristatakse biheivioristlikke ja kognitiivseid õppimisteooriad. Esimeste lähenemine keskendub inimese 1 Krull, Edgar. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, Tartu Ülikooli Kirjastus; 2000. Lk 180. 2 võimele vältida sündmusi, mis toovad kaasa ebameeldivusi. Õppimine toimub vastusena väliskeskkonna mõjudele, kusjuures mõtlemine on tagaplaanil. Teise lähenemise puhul on
annaabi.ee 
