lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud on hinnagu järgi 22 miljardi tonni suurused ja suure rauasisaldusega maagi varu on umber 8 miljardit tonni.Vähesel määral leidub uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle. Tähtsad on ka vilgu-, ilmeniidi- ja boksiidivarud. Kliima
Suuremad jõed on Ganges,Brahmaputra,Indus,Narmada,Godavari,Krishna ja Mahanadi.Himaalajast algavad vihmast,lume-ja jääsulamisveest tõituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini.Dekkanilt algavail,ainult vihmast toituvail jõgedel on kõrgvesi juunist novembrini.Sageli on jõgedel,eriti Himaalajast lähtuvail,suuri üleujutusi. Maavarad. India tähtsaim maavara on süsi,mille maardlad asuvad Biharis,Orissas ja Madhya Pradeshis.Gujaratis,Assamis ja Maharasthra rannikul selfimeres leidub naftat.Orissas,Biharis,Madhya Pradeshis ja Maharasthras on aga maailma rikkamaid rauamaagimaardlaid kui ka mangaanimaardlad.Tähtsad on ka vilgu-,ilmeniidi-ja boksiidivarud.Vähesel määral leidub ka uraani- ja tooriumimaaki ning värvilisi metalle nagu kuld,vask,kroom,plii,tsink. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad,lateriitmullad,basaltidel tekkinud troopilised
· Ei tohtinud käia läbi naistega ega osaleda pidudel, kus lauldi ja tantsiti Ka ksatrijad ja vaisjad võisid õppida braahmani koolis, kuid neil varnadel olid hariduse vallas omad spetsiifilised vajadused. Käsitöölistel läks vaja vastavate alade praktilisi oskusi, kaupmeestel teadmisi arveraamatute pidemisest, sõjamehed omandasid võitluskunste jne. Budistid ning dsainistid lõid kloostrikoole. Budistlikest õppeasutustes oli tuntuim Biharis asunud Nalanda kolledz (rajati 5.-6. saj), kus õpetati meditsiini, mõtteteadust, grammatikat, loogikat, mehaanikat, metafüüsikat jm. Koolil oli suur raamatukogu. Õpilasi tuli sinna ka väljaspoolt Indiat ning kogu õpilaste arv ulatub ca 10´000-ni. Kolledz hävitati muslimite poolt 1199. aastal. Nad hävitasid ka palju teisigi koole. Kogu keskaja jooksul omandas India rahvas vaid käsitööoskused ning hariduse koha pealt vaid suulised teadmised. Kirjaoskus oli minimaalne
annaabi.ee 
