Christopher George Latore Wallace Cristopher Wallace, paremini tuntud kui Notorious B.I.G, Biggie või Biggie Smalls, on kunagine räppar Ameerikast, täpsemalt New Yorgi Brooklyni nimelisest linnaosast, kes sündis 21. Mail 1972. aastal ja suri 9. Märtsil 1997. aastal. Wallace kasvas üles Clinton Hilli nimelises Brooklyni osas. Ta oli Voletta Wallace’i ja George Latore’i ainus laps. Ta isa jättis nende perekonna kui Cristopher oli 2 aastane ja selletõttu oli ta ema sunnitud Wallace’i kasvatamisel töötama kahel töökohal.
This album established a style called G Funk, which soon came to dominate West Coast hiphop. Other artists such as Tupac Shakur (a.k.a. 2Pac), who would start his rapping career in 1991, would dominate in the 90s (before being shot and killed in a drive-by in 1996) becoming the highest selling rapper ever with over 75,000,000 albums sold world wide and played a major role in the East Coast-West Coast hip hop rivalry having beefs with East Coast rappers The Notorious B.I.G. (a.k.a. Biggie) and Sean "Puffy" Combs (now known as Diddy) and Bad Boy Records. Also The Notorious B.I.G. would rise to fame around the same time. Being from New York, Biggie brought the East Coast back into the mainstream at a time when the West Coast mainly dominated rap. He also played a major role in the East Coast-West Coast feud during the 90s and had beefs with Death Row Records artists. Record labels based out of Atlanta, St. Louis, and New Orleans also gained fame for their local scenes
ka video. 1993. aastal asutas Tupac koos oma sõprade Big Syke, Macadoshise ja oma kasuvenna Mopreme Shakuriga uue räpp-bändi Thug Life. Esimene ja ainus album Thug Life Vol. 1 lasti välja 26. septembril 1994. Enamikul Thug Life kontsertitel esines bänd ilma Tupacita. 1994. aasta tulistamine 30. novembril 1994 tulistati Shakuri Manhattanil muusikastuudios viiel korral kahe sõjaväemundris mehe poolt. Tupac ise kahtlustas hiljem teisi tuntud räppareid Sean Combsi, Andre Harrelli ja Biggie Smallsi, keda ta nägi pärast tulistamist. Samuti kahtlustas ta oma sõpra Randy "Stretch" Walkerit mõrvakatsele kaasaaitamises. Arstid tegid selgeks, et Tupaci oli tulistatud kahel korral pähe, kahel korral kubemesse ja korra läbi käe. Kolm tundi pärast operatsiooni lahkus Tupac arstide keelust hoolimata haiglast ja järgmisel päeval tuli ta kohtusaali ratastoolis. 30. novembril 1995, täpselt aasta pärast Tupaci mõrvakatset mõrvati Tupaci
aastal. Kaheks hitiks said "Keep Ya head up" ning "I Get Around", milledele tehti ka videod. 1993. aastal tegi Tupac koos oma sõpradega ja kasuvennaga uue räpp- bändi Thug Life. Enamustel kontsertitel esines bänd ilma Tupacita. Ta albumid olid ka pikalt esikohal ka siis kui ta vanglas istus. 1994 30. Novembril 1994. tulistati Tupacit muusikastuudios viiel korral, kahe mehe poolt. Tupac kahtlustas teise tuntud räppareid nagu Sean Combs, Andre Harrell ja Biggie Smalls, keda ta pärast tulistamist enda sõnul nägi. Arstid tegid selgeks, et Tupac sai kaks kuuli pähe, kaks kubemesse ja üks läbi käe. Kolm tundo peale operatsiooni lahkus Tupac haiglast, kuigi arstid seda ei lubanud ja ta läks ratastooliga kohtusaali. Huvitav, et täpselt aasta hiljem 30. novembril 1995. aastal tapeti Tupaci hea sõber. Surm 7. Septembril 1996. aastal sai Tupac uuesti 5 kuuli drive-by tulistamises Las Vegases ja suri kuus päeva hiljem hingamisteede
Temast sai kooli parim jalgpallur. Tupac ei käinud küll trendikalt riides, kuid oli siiski üks populaarsemaid poisse, kuna ta oli tark ja õppis hästi. 1994. aasta tulistamine 30. novembril 1994. aastal tulistati Shakuri muusikastuudios, Manhattanil viiel korral, kahe sõjaväemundris mehe poolt. Tupac ise kahtlustas hiljem teisi tuntud räppareid Sean Combsi, Andre Harrelli ja Biggie Smallsi, keda ta nägi peale tulistamist. Samuti kahtlustas ta oma sõpra Randy "Stretch" Walkerit mõrva kaasaaitamises. Arstid tegid selgeks, et Tupaci oli tulistatud kahel korral pähe, kahel korral kubemesse ja üks läbi käe. Kolm tundi peale operatsiooni lahkus Tupac arstide vastuolust hoolimata haiglast ning järgmisel päeval tuli ta kohtusaali ratastoolis. Vangla Tupac hakkas Clinton Correctional Facility vanglas oma karistust kandma 14. veebruaril 1995. aastal, peale
Hit em up I ain't got no motherfuckin friends That's why I fucked yo' bitch, you fat motherfucker (take money) WEESSSSSSTTTTIIIIIDE!! Bad Boy killers (take money) You know the realest is niggaz (take money) We bring it to you (take money) Tupac: First off, fuck your bitch and the click you claim WESTSIDE when we ride come equipped with game You claim to be a player but I fucked your wife We bust on Bad Boy niggas fuck for life Plus Puffy tryna see me weak hearts I rip Biggie Smallz and Junior M.A.F.I.A. some mark ass bitches We keep on comin' while we runnin for ya jewels steady gunnin, keep on bustin at them fools, you know the rules Little Caeser, go ask ya homie how I leave ya cut your young ass up, see you in pieces, now be deceased Lil Kim, don't fuck around with real G's Quick to snatch yo' ugly ass off tha streetz, so fuck peace I let them niggas know it's on for life Don't let the West side ride the night (haha) Bad Boys murdered on wax, and killed
uudisnähtusena, kes õnneliku juhuse kaudu on poiste mängumaale sattunud. Kuid fakt on see, et naised on siiski poiste kõrval laval "rokkinud" juba hiphopi algusaastatest peale. Kogu hiphopkultuuris on naiste osa tihtipeale olnud olla tahaplaanile tõrjutud: pisut räppimist, kindlasti natuke laulmist ja tantsimist või siis peamiselt lihtsalt pealtvaataja rolllis olemist. Mehed panid aluse mitmetele naisartistidele edukad karjäärid: Biggie ja Lil`Kim, Jay-Z ja Foxy Brown, Jermaine Dupri ja Da Brat jne. Ja tegelikult on see ju asjade loomulik käik, kuna tegemist on siiski valdavalt nö. poiste klubiga, kuhu siseneda saavad tüdrukud vaid poiste endiga koos. Naiseks olemine on enamusele naistest tähendanud topeltstandardeid ja erandiks ei ole ka hiphop kultuur. 5 Hip-hop arenemine
http://oregonstate.edu/instruct/phl302/philosophers/descartes.html Eesti Entsüklopeedia 2. köide. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus http://www.hot.ee/tancred/descartes/ http://www.humanities.mq.edu.au/Ockham/z3611.html Haldane, Elizabeth S.; Ross, G. R. T. 1912. The Philosophical Works of Descartes I. New York: Dover Publications, Inc. Haldane, Elizabeth S.; Ross, G. R. T. 1934. The Philosophical Works of Descartes II. New York: Dover Publications, Inc. http://www.tdl.ee/~biggie/descartes/ http://www.mindbridge.ee/kaimar/pdf/ylikool/arutlus_meetodist.pdf 11