1410 - 1497): S'elle m'amera / Kas ta armastab mind? Ma ei tea... 3. Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): O virgo, miserere mei / Oo Püha Neitsi, tunne mulle kaasa 4. Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): L'autre d'antan / Ükskord ta tuleb 5. Gilles Binchois (c. 1400 - 1460): Comme femme desconfortee / Nagu lohutu naine 6. Johannes Ockeghem (c. 1410 - 1497): Ma bouche rit / Mu suu naerab, aga meel nutab 7. Hayne van Ghizeghem (c.1445 - 1472): De tous biens plaine / Mu väljavalitu on õnnistatud kõigi hüvedega 8. Walter Frye (? - c. 1474): Tout a par moy / Selleks, et mind mitte näha 9. Antoine Busnois (?- 1492): O Fortune, trop tu es dure / Oo saatus, oled liiga karm 10. Johannes Vincenet (? - c. 1470): Triste chi speró morendo / Kes arvab, et läbi surma... 11. Johannes Tinctoris (c.1435 - 1511): Virgo Dei throno digna / Püha Neitsi, väärt Jumala trooni III osa
"Missa Di dadi" (="N'aray je jamais") (4-h, autorsus küsimärgi all) "Missa Faisant regretz" (4-h) "Missa Gaudeamus" (4-h) "Missa Malheur me bat" (4-h, 6-h osas Agnus III) Tabel 1. Missade teosed 9 Kahtlusalused teosed: "Missa Ad fugam" (4-h) "Missa Da pacem" (4-h) "Missa Une musque de Biscaye" (4-h) 2.1.1 Missaosad Autorsus on kahtluse all, välja arvatud "Credo De tous biens playne". "Credo Chascun me crie" (= Des rouges nez) "Credo Vilayge (II)" "Credo [Quarti toni]" "Gloria De beata virgine" "Sanctus De passione" "Sanctus D'ung aultre amer" "Credo Vilayge (I)" "Credo La belle se siet" (ilmselt Robert de Févin) Enamik neist tehnikatest, eriti "parafraseerimine" ja "parodeerimine" said 16. sajandi esimesel poolel standardiks. Josquin oli nende alal pioneer. Ta mitte ainult ei seganud
plaanis kui kodanikuühenduste kaudu? • Prantsuse Revolutsiooni suur võit oli kindlasti rahvustunde lõplik juurdumine ja rahvuse sünd. • Revolutsiooni kaudu Prantsusmaa absoluutne monaria hävis, kaotati vana feodaalsüsteem, kehtestati kodanikuvabadused (talupoeg sai maaomanikuks). • Prantusmaal ilmus oma raha (frangid), kaoti sissetolli piirid. • Kaotati feodaalne maavaldus, ilma kompensatsioonita • Kaotati kirikukümnis - dîme • biens nationaux’de müümine lõi rikka maakodanluse • Maksudes kaotati seisuste privileegid, samuti piirkondlikud erinevused • Kehtestati ühtne mõõdusüsteem • Kaotati gildid • Vähendati riigi sekkumist majandusellu Kirik sai prantsuse enamiku kirikuga, inimesed sai võrdsed seaduse ees, nemad said isikuvabadust, töövabadust, vabategevust. Prantsuse revlutsiooni deviis “ Vabadus, võrdsus, vendlus”.