Finkelstein avaldas 2000. aastal raamatu "The Holocaust Industry" ning esinedes Ameerika meedias väidetega, milles tõstatas küsimuse, sellest et Iisrael kasutab ära II MS eel ja aja toimunud juutide tragöödiat, selleks et Euroopa riikidelt ja Ameerikalt "moraalsele süütundele rõhudes" saavutada järeleandmisi ning soodustingimusi poliitiliste sihtmärkide saavutamisel. 2010. aastal viidi Iisraeli Juudi Diasporaade Ministeeriumi ja Agentuuri tellimusel Saksamaa Bielefeldi ülikooli poolt läbiviidud uuringu kohaselt arvab 42% Euroopa elanikkonnast, et juudid kasutavad ära minevikus juutidega juhtunut tragöödiat, selleks et välja pressida majanduslikku kasu.
(ENSV-s saanud 1975, 1976, 1982, 1985 J. Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu 4 Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAAD-Stipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 Spender-Trust-Stipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin Stiftung-Stipendium 2003, Shveits. Teosed Leopold aitab linnameest. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1976 Leopold. Lasteraamat. Tallinn. Eesti Raamat. 1974
Hugo Riemann - saksa muusikateadlane, July 18, 1849, Grossmehlra, Tüüring - July 10, 1919, Leipzig, Saksimaa Ta oli teooriat õppinud Frankenbergeri poolt, õppis klaverit koos Barthel and Ratzenberger, õppis õigust ning filosoofiat ja ajalugu Berliinis ja Tübingenis. Peale Franko-Germaani sõda pühendus muusikale, õppis Leipzigi konsis kompositsiooni ja teooriat ja muusikaajalugu. Siis läks Bielefeldi, oli seal õpetajana ja koorijuhina. 1878 tuli tagasi Leipzigi ülikooli kui privaatdotsent. 1881-90 oli ta klaveri õpetajana ja teooria õpetajana Hamburgi konsis, lühikest aega ka Sondershausen konsis. Oli õpetanud Wiesbadeni konservatooriumis (1890-1895), kuid lõpuks tuli tagasi Leipzigi Ülikooli lektorina 1895 aastal. Aastal 1901 nimetati ta professoriks. Tema tuntumad teosed on Musik-Lexikon (1882; 5th ed. 1899; Eng. Trans., 1893-1896) täielik
aastapreemia, Ed. Vilde nim. kolhoosi kirjanduspreemia, ajakirja "Looming" aastapreemia, Eesti NSV riikliku preemia 1987, Juhan Liivi luuleauhinna 1988). Elulugu IV · Eesti Vabariigi Kultuuripreemia kirjanduse alal 1992 Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) 1995 Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe 4. klassi orden) 2000 Shveitsi Kirjanike Liidu (Gruppe Olten) stipendium 1989. a. Shveits Bielefeldi Linna stipendium 1993, Saksamaa DAADStipendium (Das Stipendium des Deutschen Akademischen Austauschdienstes) Berlin 1996 SpenderTrustStipendium 2000, Inglismaa Albert Koechlin StiftungStipendium 2003, Shveits. TEOSED ELUJOON · Viivi Luige uude valikkogusse on koondatud eesti ühe säravaima poetessi loomingu tippsaavutused tema enda valikul aastatest 1962 1997. Lugejal on võimalus kaasa elada luuletaja kujunemisele õrnast
Rein Veromann jt. Samuti on kirjanikust valminud eesti-, saksa- ja soomekeelsed portreefilmid. Aastast 1974 on Viivi Luik teist korda abielus. Ta abikaasa on kirjanik, diplomaat ja poliitik Jaak Jõerüüt. Diplomaadi abikaasana on Viivi Luik elanud 19931997 Helsingis, 19982003 Roomas ja 2004 New Yorgis. Sveitsi kirjanike ühingu Gruppe Olten ja Albert Koechlin Stiftungi stipendiaadina vii- bis ta 1989. ja 2003. aastal Sveitsis. Bielefeldi linna toel külastas 1993. aastal Saksamaad, DAAD-i stipendiumiga (Das Stipendium des Deutschen Aka- demischen Austauschdienstes) elas 1996. aastal Berliinis. 2000. aastal sai ta Inglismaa Spender-Trusti stipendiumi. Viivi Luik on Eesti Vabariigi kultuuri- preemia laureaat 1992; 1995. aastal omistati talle Soome Vabariigi aumärk (Suomen Leijonan komentajamerkki) ja 2000. aastal Eesti Vabariigi aumärk (Eesti Valge Tähe IV klassi orden).
annaabi.ee 
