RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakotkad . Kaitseala on tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad meelsasti mitme- sugused veelinnud. Piirkonnas on kokku kohatud
Redis 1 Kurk 1 25-30 C 3-5 päeva Mehhiko päsmaslill Ageratum houstonianum 2 V 18-21 C 6-14 päeva Rebasheinad Amaranthus 2 15-18 C 6-14 päeva Põõsas-hõbekakar Argyranthemum frutescens 2 15-18 C 10-14 päeva Feerulalehine ruse Bidens ferulifolia 2 108-20 C 7- 14 päeva Harilik ämbliklill Cleome hassleriana 2 18 C 14-20 päeva Mehhiko sigaretilill Cuphea llavea 2 V 20 C 8-10 päeva Müür-kipslill Gypsophila muralis 2 V 20 C 4 päeva Kare tilkviljak Eccremocarpus scaber 2 V 15 C 21-60 päeva Erepunane Ipomea coccinea 2 18 C 14 päeva
Ristirohi (Senecio) -vilt-ristirohi (S. cineraria) Eelistab hea drenaaziga mulda, päikselist kasvukohta (kuid mitte otsest päikest). Vähenõudlik rohttaim. Põuakindel, pinnase suhtes vähenõudlik. Kastmine on soovitav väga rikkalik, kuna taimel on niiskuse suhtes kõrge nõudmine. Õied ei oma dekoratiivset väärtust. Täitetaim. Joonis 42. Vilt-ristirohi (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1451.jpg) Ruse (Bidens) -feerulalehine ruse (B. ferulifolia) Külmakindel, põuakindel, valgust armastav. Ei ole kapriisne kuid kasvab paremini kergetel, liivastel muldadel. Rikkalik õitsemine on garanteeritud, kui vegetatsiooniperioodil viia mulda fosfor- kaaliumväetisi pealtväetisena iga 10-14 päeva järel. Kasvatatakse gruppides, kuid ka rõdukastides, konteinerites terrasside kaunistamiseks, samuti rippkorvides. Efekttaim, amplitaim.
VIOLA X WITTROCKIANA – VÕÕRASEMA (AEDKANNIKE) • Külmakindel. Olenevalt sordist 20- 25 cm kõrgused. Püstised harunevad varred, ovaalsed kuni ümarad rohelised lehed. Aprillist augustini suured kuni10cm läbimõõduga lõhnavad kõikvõmalikes värvitoonides õitega. Eelistab niiskemapoolset toitaineteriast mulda päikeselisel kasvukohal. Talub ka poolvarju. Põua ajal kasta. Talub külma, tuult, vihma. ZINNIA ELEGANS – HARILIK PRUUDISÕLG BIDENS FERULIFOLIA – FEERULALEHINE RUSE • Varred on tugevad, rohkelt harunenud, laiuvad. Lehestik on roheline, tugevalt lõhestunud. 'port royal' Võrsed on õitega kogu hooaja rikkalikult ehitud. Õie läbimõõt 2-4 cm. Vähenõudlik, eelistab viljakaid, parasniiskeid muldi. LATHYRUS ODORATUS – LÕHNAV LILLHERNES • Üheaastane ronitaim kõrgusega kuni 180 cm. Õitseb juulist septembrini. Suured õied lõheroosa värvusega lõhnavad
Sügiseni toituvad röövikud koos võrgendist pesas. Talvituvad varjatult kulusse tehtud talvituspesas. Kevadel roomavad laiali, otsides toidutaimede värskeid lehti. Nukustaadium kestab kaks-kolm nädalat. Lendavad mai lõpust juuni keskpaigani. Mosaiikliblikate peamised looduslikud vaenlased on kiletiivaliste, aga ka kahetiivaliste hulka kuuluvad parasitoidid ning röövputukad. Ka Eestis elav kilplutikas Picromerus 6 bidens võib röövikute tiheda kooselu ajal vähendada oluliselt nende arvu [6, 15]. Lindude eest on röövikud paremini kaitstud. Taimedest röövikutesse talletatud erilised ained iridoidid muudavad nad lindudele kibedaks ja vastumeelseks. See, et mosaiikliblikad munevad ühte kohta väga palju mune, on ühest küljest hea, sest nii on vaenlastel neid raskem leida. Teiselt poolt jälle: kui vaenlased munakogumiku või röövikute seltsingu siiski avastavad, võivad nad selle viimseni hävitada.
annaabi.ee 
