Aadrilaskmine- erinevate verekoguste eemaldamine kirurgilisel teel Antiseptika- haavas olevate mikroorganismide hävitus 27. Ignaz Semmelweis. Viini naiste arst, mis oma uurimiste põhjal tuli järeldusele, et arstidel enne patsiendi uurimist tuleb käsi pesta, et vältida haavapõletikke tekkimist. Meetodiks oli hoolikas kätepesu ja sellejärgne kloriiniga loputamine. 28. Tartu füsioloogiakoolkond Tartu füsioloogiakoolkond- tartu füsioloogiaõppejõu Friedrich Bidderi koolkond, kus uuriti närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogilisi probleeme. Tartu füsioloogia koolkond toetas ka farmakoloogia, psühhiaatria, embrüoloogia arengut. 29. Probleemid seoses loomkatsetega 1822 Martin’s Act (Richard Martini järgi) kariloomade kaitseks 1824 asutatakse Inglismaal Loomakaitse Selts 1876 loomakaitse seadus laieneb laboriloomadele (Inglismaal)
MEDITSIINIAJALUGU 1.SEMINAR Nimetage märksõnu Tartu ülikooli füsioloogiakoolkonna saavutustest Friedrich Bidder (1810-1894) jõudis enda ja oma õpilaste närvisüsteemi ning seedefüsioloogia vallas tehtud uuringutega mitmete avastuste ning uute meetoditeni. Enne füsioloogiaprofessori ametit (1843-1869) töötas ta anatoomiaprofessorina, avaldades koos Volkmanniga uurimuse, milles tõestas sümpaatilise närvisüsteemi funktsionaalse iseseisvuse. Bidderi ja tema kaastöötajate panus neuroloogiasse seisneb veel selles, et võeti kasutusele neuroni mõiste, näidati, nn ganglionirakkude olemasolu ning seda, et neist omakorda lähtuvad sümpaatilised närvikiud. Bidder ja keemiaprofessor Carl Ernst Heinrich Schmidt (1822-1894) avaldasid 1852. a ühismonograafia "Seedemahlad ja ainevahetus". See oli suur samm edasi seedefüsioloogia alastes uuringutes, osundades valkude, rasvade ja süsivesikute (mõiste võttis esmakordselt kasutusele seesama C
Kuni 1820. aastani õpetas Tartu ülikoolis füsioloogiat anatoomiaprofessor. 1820. aastal toimunud muudatuse käigus lähendati füsioloogia kliinikule, sest füsioloogiaprofessorilt oodati nüüd ka patoloogia ja semiootika (õpetus sümptomitest) lugemist. Esialgu lugesid füsioloogiat J. J. F. W. Parrot, M. H. Rathke ja Alfred Wilhelm Volkmann (1800-1877). Alates 1843. aastast oli Tartus füsioloogiaõppejõuks Friedrich Bidder (1810-1894), J. P. Mülleri õpilane (emeriteerus 1869). Bidderi poolt juhendatud laboris uuriti peaasjalikult närvisüsteemi, südame- ja veresoonkonna, seedimise ja ainevahetuse füsioloogia probleeme. 1847 tõestas Bidder sümpaatilise närvisüsteemi ganglioniraku ja närvikiu ühtekuuluvuse. Eesti meditsiiniloolane V. Kalnin7 väidab, et Bidderi koolkond tegi kindlaks vegetatiivse närvisüsteemi embrüogeneesi, struktuuri ja funktsiooni, seljaaju tsütoarhitektoonika, pani
annaabi.ee 
