Ööpäeva möödudes külmavärinad, kananahk ja lihastõmblused. Meditsiin rohkem teoretiseeriv. Eelkõige rakuteooria. 1838 aa avastasid rakuteooria Schleiden ja Schwann. *Anatoomias, füsioloogias Jan Evengelist-Purkyned uuris rakkude tüüpe väikeajus. Avastas südame juhtkimbud. Näärmete uurimine. Darwini evolutsiooni teooria. Haesal lõi biogeneetilise arengu seaduse. kõrgemad elusolendid alustades embrüonaalset arengut teevad läbi kogu oma eelkäijate arengu. Anatoom Bichat' 1838 kirjutas ,,Traktaat membraanidest", ,,Elu ja surma füsioloogilised uuringud", ,,Üldine anatoomia lisaks füsioloogile ja meditsiinile". Tegeles ka kudede õpetusega. Leidis 21 kudet. Kudedel 2 omadust: kontaktsioon, lõõgastumine. *Haller arendas edasi eksperimentaalset füsioloogiat. süda, maks, sapp, seedeprotsessid. Tsehhi teadlane Proharski kirjeldas seljaaju eesmisi ja tagumisi juuri, arendas teadmist närvirefleksidest. Arvas, et närvid seovad ja ühendavad.
mobiliseerida sõjavägi ja kasutada kõiki "vajalikke meetmeid", et vältida terrori jätkumist. CNN-i teatel ründasid dzihadistid inimesi rahvusstaadioni lähedal, südalinna Bataclani teatri saalis, Rue de Charonne'il ning Le Carilloni, Le Petit Cambodge ja La Casa Nostra restoranis. Esialgsetel andmetel loeti kokku 8 terroristi: kaheksas enesetaputerrorist olevat detoneerinud pommivöö Boulevard Voltaire'il. Pariisi terrorirünnakute asupaigad: 1) Stade de France 2) Rue Bichat' ja Rue Alibert'i ristmik (Le Petit Cambodge; Le Carillon) 3) Rue de la Fontaine-au-Roi (Café Bonne Bière; La Casa Nostra) 4) Bataclani teater 5) Rue de Charonne (La Belle Équipe) https://www.youtube.com/watch?v=KK6DWcPy9d8 Kõik,mida peaksid teadma Pariisi terrori kohta. Nice'i terroriakt 14. juulil 2016 Nice'i 2016. aasta terroriakt oli Prantsusmaal Nice'is Promenade des Anglais'l 14. juulil 2016 toimunud terroriakt. 31-aastane Tuneesia päritolu Mohamed Lahouaiej Bouhlel (1985 14
diagnoosida absoluutne surm. Sellisel lähenemisel on jällegi varem mainitud vitalistlik põhi nimelt elujõud võitleb keskkonnaga (elu jõud tähendab vastupanuvõimet vaenulikule loodusele). (Natura curat loodus ravib mõistet tuleks vaadelda ka pigem nii, et kõnesolev natura ei ole mitte väliskeskkond, vaid inimese sisemine olemus). Elusorganismid olid niisiis kui vitalismi saareeksed füüsikalis-keemilise mateeria meres. Xavier Bichat (1771-1802) kirjutas: ,,Elu on need kõik funktsioonid, mis vastustavad surma." Vastupanu oli muidugi vaid ajutine. Kunagi saabus ,,loomulik surm", nõrkuse tulemus. (Varajase surma alla mahtusid kõik haigused, õnnetusjuhtumid jne.) (See, et surm vältimatu on, arvati toona olevat kasulik selle poolest, et paneb inimesed oma ,,hinge" eest hoolt kandma.) 18. sajandil ilmuvad surma asjus juba ka populatsioonibioloogilised seisukohad (Buffon, Linne),