rakendatavad bibliograafiliste resursside kirjeldamiseks igat tüüpi kataloogides ning on heaks kiidetud IFLA kataloogimissektsiooni poolt. Konsoleeritud väljaanne ilmus 2007 ja vaadati läbi 2011. ISBD põhieesmärk on, ja on olnud algusest peale, pakkuda järjepidevust bibliograafilise informatsiooni jagamisel. Rahvusvaheliste kirjereeglite koostamise algus ulatub aastasse 1969, kui korraldati rahvusvaheline kataloogimisekspertide kohtumine, et töödata välja reeglistik, mille alusel saab bibliokirjete vormi ja sisu reguleerida. Kataloogimis- reeglite täiendamine ja parandamine aitavad tagada ISBDde asjakohasuse.Viimastel aastatel on reegleid kohandatud eelkõige elektrooniliste väljaannete jaoks. FRBR järelvalverühma ehk normikirje funktsionaalsete nõuete ja nummerduse järelvalverühma liikmed on valitud kataloogimissektsioonide ajutise komitee poolt. Liikmeid ei tohi olla vähem kui 8sa ja rohkem kui 10. Nende ülesandeks on vaadelda ja säilitada
maksimaalselt 2-3 esimese sõna ning aastaarvu abil: Pedeli jõgi on 53 km pikk (Eesti jõgede ..., 2001) 3.1.2. Numbriline viitamine Tekstisiseste kandiliste sulgude vahele kirjutatakse kirjandusallika(te) järjekorranumber(id): ... on tõestatud [8] ...; või ... käsitletavat probleemi on uuritud varemgi [2, 4, 10]; või: Kask ja Kuusk [4, 10] on tõestanud ... 3.2. Kirjanduse loetelu Sõltuvalt töö iseloomust kasutatakse kas tähestikulist bibliokirjete järjekorda (geoökoloogia, bioloogia, keskkonnakorraldus, keemia) või nummerdatud bibliokirjete järjekorda (füüsika, keemia). Nummerdatud loetelus on kirjed viitamise järjekorras. Tähestikulises loetelus on kirjed tähestikulises järjekorras. Kui eriaegsete allikate autor(id) on sama(d), siis nimekirjas asub eespool hilisem publikatsioon, kui sama(de) autori(te) poolt on nimekirjas rohkem kui üks publikatsioon samast aastast, siis nimekirjas pannakse need nimekirja viitamise
3.5. Kasutatud allikate loetelu Töö kirjutamisel kasutatud materjalide põhjal koostatakse kasutatud allikate loetelu (mitte kasutatud kirjanduse loetelu, kui peale trükitud ja elektrooniliste tekstide on kasutatud ka nt audio- ja videomaterjale). Kasutatud allikate loetelu peab sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele on viidatud. Tekstis viitamata allikmaterjale loetelusse ei tohi lisada. Segi ei tohi ajada tekstisisese viitamise ja kasutatud allikate bibliokirjete vormistamist. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded ja bibliokirjete olulisemad näited on esitatud käesoleva juhendi järgnevates punktides, kuid vajadusel tuleks abimaterjalina kasutada Eesti Statistika „Viitamise ja kasutatud kirjanduse esitamise juhendit“ (link käesoleva juhendi peatükis „Soovituslik abimaterjal“). 3.5.1. Kasutatud allikate loetelu vormistamise nõuded Kasutatud allika bibliokirje koostatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Lisainfo.
annaabi.ee 
