dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida. · Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö · Töö tulemus, st bibliograafianimestikud · Teadus, st vastav uurimistegevus · Praegu huvitab meid BIBLIOGRAAFIA üksnes tähenduses: kirjanduse loetelu, teoste nimestik vm teavikute kindlate tunnuste alusel korrastatud kirjete kogum. · Iga üliõpilastöö peaks algama esialgse bibliograafia koostamisega, mis annab kiiresti hõlmatava ülevaate kirjandusest konkreetse töö või tema kontekstis. · Töö koostamise lõppfaasis saab sellest kasut kirjanduse nimestik.
Uue kirjanduse hankimiseks tuli koguaeg jälgida trükiste ilmumist, korrastada kartoteeke ja saata nõudekirju. Nimestikus otsustati registreerida sundeksemplaride põhjal kuude kaupa kõik alates 1.jaanuarist 1924.a. kodu- ja välismaal ilmuvad eestikeelsed trükised, mille maht ületab 0,5 trükipoognat. ,,ERÜ" koostamine osutus keerulisemaks kui arvati ja kestis aastaid. Alates 1924.a. tegi raamatukogu kaastööd Ida- Euroopa Instituudile. saates sinna 1922. Ja 1923. a kohta koostatud bibliograafianimestikud. Tartu ülikooli raamatukogu on osalenud mitmete riikide bibliograafiate loomisel. Raamatukogus puudus spetsiaalne osakond bibliograafiatööks. Põhitöö kõrvalt osalesid teatmebibliograafiatöös kõik raamatukogu töötajad. Ehitustegevus raamatukogus, mis algas 1927.aastal, takistas mõne aja jooksul lugejateenindust. 1930. aastaks sai raamatukogu oluliselt suurema lugemissaali, perioodika lugemisruumi, 2 tööruumi õppejõududele jm. Väljastpoolt lugejate arv kasvas aastatega.
Definitsioonid Liigitamine ehk klassifitseerimine on asjade, nähtuste ja mõistete rühmitamine, nende jaotamine klassidesse mingite neile omaste tunnuste alusel. Märksõnastamine on teaviku ainestiku esitamine ühe või mitme tunnusliku sõna või sõnaühendi abil, mille määrab märksõnastaja. vt lk 1; vt ka lisadest teksti. Liigitamise rakendusalad: 1. märksõnakataloog, -kartoteek 1. kogude paigutus süstemaatiline 2. bibliograafianimestikud paigutus, ehk liikpaigutus 3. raamatute, ajakirjade 2. süstemaatiline e. liigikataloog, märksõnaregistrid e. aineloendid -kartoteek 4. aineloend liigitussüsteemile või 3. bibliograafianimstikud, nt. Eesti liigikataloogile rahvusbibliograafia raamatute sari 5. elektronkataloog 4. mitmesuguste dokumentide 6. muud elektroonilised andmebaasid
annaabi.ee 
