kohta, dokumenti ennast või tema koopiat. Teadusartikkel on ka dokument selles kontekstis! · Faktiotsing otsingu objektiks on konkreetsed andmed, faktid, mis on pärit mingist dokumendist. · Teemaotsing otsitakse mingil teemal avaldatud materjale. Sünonüümide kasut aitab teemat käsitlevaid materjale paremini leida. Kirje · Kirje reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti (nt teadusartiklit) täielikult identifitseerida. · Kirje on terviküksusena käsitletav andmeelementide kogum või andmetüüp, nt bibliograafias või andmebaasides; kirje võib olla andmebaasis andmeobjektiks. · Kõneldakse ka bibliokirjest, ka viitekirjest · Alginformatsioon (artikkel ise) ja vahendusinformatsioon (tema kirje) Bibliograafia · Oskusala, st bibliograafiatöö
varasemast. 10 Kogumik või muu autorita teos reastatakse pealkirja, toimetaja või koostaja (st kirjes esikohal oleva) järgi. NB! Kirjete paremaks üksteisest eristamiseks algab allikakirje esimene rida vasak- joondusega ning järgmised sama kirje read taandega (hanging). 3.3 Allikakirjete kuju Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat allikat täielikult identifitseerida. Nimele ja aastale viitamise süsteemis on aasta kui oluline tekstis osundatud identifit- seerimise detail kirjes kohe autori nime järel. Kirje üldstruktuur on neljaosaline: - kes (autor); - millal (aeg); - mis (pealkiri); - kus (andmed väljaandmise v asukoha kohta). - Iga osa on kirjes omaette üksus, mille lõpetab punkt. - Vajadusel võib nurksulgudes lisada mingi olulise määratluse, mis laadi asjaga on tegu,
Nt: Oma töös käsitles Kask (1994: 3) ... Kui viidatakse ühe autori mitmele samal aastal ilmunud tööle, siis eristatakse need tähtedega a, b, c; nt: (Kask 1994a: 4). Kuni kolme autori korral tuuakse viites kõigi nimed, nt: (Kask, Kalda & Oja 2004). Nelja ja enam autori puhul või kui autorid pole teada alustab allikakirjet teose pealkiri ning tekstis viitamisel tuuakse sulgudes selle pealkirja esimesed sõnad. 4.5. Allikakirjete koostamine Kirje on reeglipäraselt esitatud bibliograafiaandmete kogum, mis võimaldab kirjeldatavat dokumenti täielikult identifitseerida. Kasutatud allikad on allikate nimekirjas tähestikulises järjekorras. Numbrilise viitamise puhul on allikakirjed nummerdatud (ja tekstis viidatakse sellele numbrile); nimele/aastale viitamisel numeratsiooni ei kasutata. Numbrilise viitamise puhul on aastaarv kirjastuse nime järel (Tallinn: Valgus, 1982). Nimele ja aastale viitamisel on aasta kui oluline identifitseerimise detail kohe autori nime järel.
annaabi.ee 
