löökpillimängijad on kõige alamad Euroopas jaguneb oktaav 12 pooltooniks Indias jaotub oktaav 22 veerandtooniks ehk srutiks Muusika on tihedalt seotud lavakunsti ja tantsuga Tantsu loojaks peetakse hinduistlikku jumalat Shivat Tantsuetendustega avaldati austust jumalatele Tantsukultuur on väga vana Vanimad tantsijad olid mitmekülgselt haritud templitantsiatarid Bharata natyam - kindlas järjekorras esitatav tantsude tsükkel Tants on justkui üksteisele järgnevate tardunud pooside rida Igal liigutusel, miimikal, silmade mängul on oma kindel tähendus Kathakali klassikaline india tantsudraama. Uhked kostüümid, pea- ja kaelaehted, kirevad näomaalingud. Tantsudes kehastatakse mütoloogilisi olendeid. Meestel tuleb etendada ka naiste osi Kõik liikumised, kehaasendid ja zestid on kindla tähendusega Kasutatud allikad
Ning selel ragajärjel lähvad otsima armastuts ja võimu. Võib öelda et see teos on lausa novelli maiguga. Harsacarita sanskriti keelne. (tähendab ,,Harsa kangelasteod").Autor on Bana, kes oli 7 saj indias sanskriti kirjanik ( ta oli kuningas Harsha nn ,,õukonna poeet"). Sisu: 8 pt. Imperaator Harsha eloloost. 2 esimest pt. Räägivad kokkuvõtlikult Harsha esivanematest ja tema varasemast elukäigust. kuntal Hinduismi mütoloogia. Shakuntala on imperaator Bharata ema ja Dushayana (Puravate dünastia looja). Tema nimi tähebdndab seda, et inimene kes on lindude kasvatada olnud( ta oli nümf). Tema traagiline elukäik. Autor Kalistada.5 saj. maj. Vsavadatt - MÕISTED (seletus ja zanr) Brhmana- ükskõik missugune iidne hindu proosa tekst mis seletab veedade suhteid ohverduslikel tseremooniatel. Zanr -proosa Upanisad- riigihanke leping veedas. Zanr-õpetus, ametlik dokunment
üksikasjadeni täpset ohverdamist. III. Upanišadid- tähtsam osa veedadest. Koosnevad suutratest (juhtlõng). Siia on kirja pandud hinduismi kogu filosoofilis-religioosne elukäsitlus, seega hinduismiõpetus üldse. Hilisemates suutrates ka konkreetsed juhised mediteerimiseks Hindude rahvuseeposed Enamik müüte eepostes on heroilised, õpetavad järgima tõde ja tõotusi, ustavust surmani, vaprust jne „Mahabharata“ (maha-suur, bharata-kuningas) Eepose kuulsaim osa pooem BHAGAVADGITA (Isanda laul) Sisu: Põhja-Indias ühe suguharu kahe liini võitlus võmu pärast ARDEŽUNA kahtleb, kas on õige tappa oma suguvendi. Siis ilmutab end jumal KRIŠNA sõjavankri juhina ning õpetab teda: iga inimene peab täitma oma kohust (DHARMA). Sõjamehe kohus on sõdida. „RAMAJANA“ Käsitleb kuningas RAMA elu, tema võitlust deemonite valitsejaga, kes on röövinud tema naise SITA. Siia kuuluvad ka puraanad=õpetusluule
Braham on igavene Nähtamusliku maailma näivus (maaja) Sansaara, karma-seadus, maksa o 6 darsanat filosoofia koolkonnad Njaaja, vaisesika Pärimus - smiriti · Puraanad o Visnupuraanad, sivapuraanad o Manu seadused · Eeposed o Ramajana o Mahabharata Bhagavadgita · Mahabharata o Maha suur Mahamantra Maharaadza jne o Bharata India, maailm, inimkond o Pandva ja karuava o Kord/korratus Dharma/adharma; valgus/ pimedus · Bhagavavadgita o Isanda laul o Krisna ja Ardzuna Dharma Bhakti Karma Jumal · Braham o Igavene , sootu, algus, lõpp jne Jumalad Sakti vägi/jõud Timuti kolmikvorm · Brahma o Looja · Satava · Visnu o Säilitaja Avataara/ kehastus
8 sajandil eKr tekkisid aarialastel esimesed riigid (Kuru, Pantshala jt). Alul üsna väikesed riigikesed, mille eesotsas seisid radzhad (vürstid). Vaatamata poliitilisele killustatusele ühendas aarialasi kultuur, mis põhines ühtsel religioonil (brahmanism, hiljem hinduism) ja ühisel kõrgkeelel sanskritil. 6 saj tekkisid budism ja dzhainism. Arvestatav allikas India ajaloo kohta on hiigelpikk eepos Mahabharata, mis kirjeldab kahe Bharata hõimu suguvõsa Pandavate ja Kauravate vahelist võitlus; eepose ühe osa moodustab filosoofilis-religioosne Bhagavadgita. 6 sajandil eKr hõivas Induse oru Pärsia Ahhemeniidide riik. Gangese orus kujunes tugevaimaks riigiks Magadha, pealinn Paliputra. 327 eKr Indiasse tunginud Aleksander suutis hõivata vaid Punjabi. 9
annaabi.ee 
