Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks
6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast Betti Alver(1906-1989) sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda loomulikult Bettiks. Lugema õppis varakult tänu vennale, esimesi iseseisvalt loetud raamatuid oli vendade Grimmide muinasjutud ning seejärel populaarsed Kaval-Antsu ja Vanapagana lood. Aastaid hiljem on luuletaja öelnud, et midagi proosalisemat ja ebakodusemat kui tema lapsepõlvekodu olevat raske ette kujutada. Kaks tuba ja köök raudteekasarmus, ühel pool rööpad, teisel maantee, rahu ega omaetteolekut ei mingit. Algul unistas rohkem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu
Betti Alver on ise öelnud: ,,Täielikum elu on minu meelest elu võimaluste piiril. Ma pole kunagi tahtnud, et miski tuleks mulle kergelt kätte, ei elus, ei loomingus, ei armastuses. Ma pole kunagi ihaldanud kerget kuulsust, odavat elu." Elulugu Betti Alver sündis 23. (vana kalendri järgi 10.) novembril 1906. aastal Jõgeva raudtee-meistri Mart Alveri ja tema naise Miina viimase, kuuenda lapsena. Talle pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid kutsuma hakati teda Bettiks. Tüdruk kasvas koos endast 4 aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav (1896), Johannes (1898) ja Olga (1900) olid surnud 1903.aastal. Pikemalt ei antud elupäevi ka Leopoldile, kes sündis 1904.aastal ja suri 1910. aastal. Lähiümbruse laste hulgas leidunud mänguseltsilistest on Betti Alver meelsamini maininud jaamaülem Fjodorovi tütart Zenjat, kellega suhtlemine andis esialgse vene keele oskuse, ning postmeister Veermanni tütart Erikat, kellega
annaabi.ee 
