2.3 Riigi rahvastiku eeldatav eluiga 4 Kogu elanikkond: 62.89aastat mehed: 60.93 aastat naised: 64.91 aastat(2009 est.) Keskmine eluiga on väike, naised elavad kauem kui mehed. Kuni 14 aastaste osakaal on suur.Vanemad inimesed praktiliselt puuduvad. 2.4 Riigi rahvuslik koosseis Leheküljel ei antud arvulist koosseisu. Malayo-Indonesian (Merina and related Betsileo), Cotiers (mixed African, Malayo-Indonesian, and Arab ancestry - Betsimisaraka, Tsimihety, Antaisaka, Sakalava), French, Indian, Creole, Comoran 2.5 Hõive riigis-millega inimesed tegelevad 26.6% põllumajandus 15.6% tööstus 57.8% teenindus Joonis 3. Riigi hõive Põhiliselt tegeleb enamus inimesi teenindusega.See näitab turismi suurt osakaalu.Põllumajandus ja tööstus on enam vähem võrdsed. Riigi majandus 3.1 Riigis toodetud olulised tööstus- ja põllumajandustooted 5 Põllumajandussaadused:
Antankarana ("Need kividega") Põhja- Madagaskaril: Diego-Suarez-i läheduses. Antambahoaka ("Nood inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Mananjary läheduses. Antrandroy ("Okka inimesed") Lõuna- Madagaskaril: Ambovombe läheduses. Antanosy ("Saare inimesed") Lõuna-Madagaskaril: Taolagnaro läheduses. Bara Kesk-lõuna Madagaskaril: Isalo, Ihosy ja Betroka läheduses Betsileo ("Palju võitmatuid") Kesk platool Madagaskaril: Fianarantsoa läheduses. Betsimisaraka ("Palju võitmatuid") Ida- Madagaskaril: Toamasinast Antalaha-ni Bezanozano ("Palju väikeseid palmikuid") Kesk platool ja Ida- Madagaskaril: alal Betsimisaraka madalmaa ja Merina kõrgmaa vahel Mahafaly ("Need kes teevad tabu") Kagu- Madagaskaril: kõrbes ümber Ampanihy ja Ejeda Makoa või Mikea Lääne- Madagaskaril. Merina ("Kõrgmaa inimesed") Kesk- Madagaskaril. St. Marians Ile Ste Marie (Nosy Boraha) Sakalava ("Suurte väljade inimesed") Lääne-Madagaskaril; laiali üle piirkonna
Kuni mehed rituaali läbi viivad, tantsiva ja laulavad naised õues ning pritsivad maja püha veega. [7] Betsimisarakad Betsimisarakad on malagasside hõim. Nad elavad Madagaskari saare idarannikul ning moodustavad 15% Madagaskari elanikkonnast. Betsimisarakad on paiksed meresõitjad, kalurid ning talupojad. [8] Nende majad on enamasti ehitatud ravenalast, "külaliste puu". Mõned majad on ehitatud ka bambusest. Betsimisarakad on loodusega väga lähedased. Betsimisaraka naine kannab pikka kleiti koos särgiga ja neid kantakse eriti eriliste sündmuste puhul. Mehed kannavad seelikut, mis on kinnitatud nende puusale. Betsimisarakate jaoks on olulisel kohal leemurid. Arvatakse, et jumalad asetsevad leemurite kehades, seetõttu on leemureid keelatud tappa ja süüa. Kohustus on matta leemureid samade rituaalidega nagu inimesi. Oma koht on nende jaoks ka krokodillidel. Krokodille vaadatakse alati hirmu ja austusega
Eurooplastega puututi kokku u. 1500 AD, kui Diogo Dias, portugallasest merekapten, külastas saart. Prantslased alustasid kaubavahetussadamate ehitamisega 17. sajandi lõpus. 1774 kuni 1824 sai Madagaskar kuulsaks piraatide ja Euroopa kaubavahetajate hulgas, kes tegelesid üle-atlandi orjade kaubitsemisega. 18ndal sajandil eduka kaubavahetusega kogus Madagaskar palju rikkust, millega suudeti luua mitu kuningriiki, milledeks olid idarannikul asetsev Betsimisaraka, Sakalava ja Boina läänerannikul. Antananarivo, kus asus ka kuningakoda, asus Imerina kuningriigis, kuningaks oli Andriamanelo. Imerina kuningriik oli veel 17. sajandi alguses üsna nõrk ja väiksem kui paljud rannikul olevad kuningriigid. 19. sajandil tegi kuningas Radama I kokkulepped Suurbritannia esindajatega Mauritiusel, et kaotavad orjapidamise ja orjadega kaubitsemise, kui Suurbritannia pakub Madagaskarile sõjalist ja rahalist abi.
annaabi.ee 
