Olles vihale aetud või ärritatud, muudavad need sisalikud oma värvust. Mõned on nii väikesed, et mahuvad istuma sinu pöidlale. Madagaskaril ei ole selliseid Aafrikale tüüpilisi loomaliike nagu elevant, ninasarvik, kaelkirjak, sebra, antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt elanud 66 imetajaliiki on endeemsed (st, et need liigid elavad ainult Madagaskaril). Veestik Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Mosambiigi laht Malagassi rahvas Madagaskari elanikke kutsutakse malagassideks. Kõige varasemad asukad saabusid rohkem kui 1500 aastat tagasi Kagu-Aasiast. Hiljem tuli üle Mosambiigi väina Aafrika mandrilt. 3 Aasiast pärinevad asukad, merinad, olid kunagi saare valitsejad
kliimavöötmes. Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27oC, lõunaosas 22-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000- 3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal. Teadlased arvavad, et
suurte, Mosambiigi väina suubuvate jõgedega läänes ja "roheliseks saareks" tänu oma lopsakatele dzunglitele idas, kuivadele heitlehistele metsadele läänes ja okkalistele põõsastele lõunas. Saarel on 5000 km praktiliselt puutumatuid randu, korallrifid, 50 rahvusparki-ja kaitseala ja 6 erinevat looduslikku piirkonda. Kõrgeim tipp on Madagaskari saare põhjaosas asuv Maromokotro mägi (2886 m). Suuremad jõed on Mangoky, Sambirano, Mahajamba, Betsiboka ja Onilahy Saare lõunaosas Bemarahas asub Tsingy riiklik kaitseala, kus leidub 155 km² ulatuses 30 m kõrguseid lubjakiviteravikke. Tsingyst lõunas asub Morondava, kus sajab vihma üksnes neljal kuul aastas. Kristina Soboleva Madagaskar Rahvastik 6 0-14 aastased: 43
Lõuna pool astangud ühinevad, moodustades Mahafaly lavamaa ja Androy lavamaa. Lääne pool madaldub platoo mitmeastmeliselt, kuigi mõnes kohas on ka läbipääsmatu astang (näiteks Bongolava järsak). Kõrgplatoo põhja serv piirneb madalate Ambohitra mägedega. Maavarad Maavarasid on rohkesti: grafiit, rauamaak, vilgukivi, poolvääriskivid, uraan, kroom ja titaan. Siseveed (pilt) Madagaskari järvede seas on Alaotra järv ja Ihotry järv. Sofia jõgi, Mahajamba jõgi, Betsiboka jõgi, Tsiribihina jõgi, Mangoky jõgi jt suuremad jõed voolavad Mosambiigi lahte. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Madagaskari järvede seas on Alaotra järv mis on kõige suurem(pilt),Ihotry järv(pilt) ja Tsimanampetsotsa järv(pilt). Taimed (pilt) Taimestik madagaskaril kaart (pilt) Lõuna-Madagaskaril Ifty-s (pilt) kasvavad keerdus astel ,,kaheksajala" puude metsad ja
Madagaskari kliima on troopiline ja väga niiske, ning rannikul on tavaliselt kuumem kui sisemaal. Temperatuur on aasta läbi põhjaosas 25-27oC, lõunaosas 22-24oC. Niiskete ida- ja kagupassaatide tõttu sajab idarannikul ja Kõrgplatoo astanguil 2000-3500 mm aastas. Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. Veestik Madagaskari tähtsaimad jõed on Betsiboka, Tsiribihina, Mangoky ja Onilahy, mis saavad alguse ida piirkonna mäestikest ja voolavad läbi viljakate orgude läände. Ida poole suunduvad jõed on enamjaolt lühikesed ja kiired ning rohkete koskedega. Suurim järv on idas paiknev Alaotra. Loodus Madagaskar on paiknenud Aafrika kontinentidest lahus juba 150 miljonit aastat, mistõttu suur osa viimase 40 miljoni aasta jooksul saarel välja arenenud eluvormidest on endeemid, esinedes ainult sealsel piiratud levialal
annaabi.ee 
