mõningaid Eesti piirkondi Tšernobõli katastroofi ulatusja Eesti Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Atmosfääri paisati umbes pool reaktoris olnud radioaktiivsest joodist. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare. Eestlaste küüditamine Eesti rahva küüditamine Siberisse Siberisse algas ööl vastu 14. juunit 1941. Selle käigus deporteeriti üle 11 102 inimese. Täisealised mehed kuulutati arreteerituiks ja lahutati perekondadest.
Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Ø Kolm aastat pärast katastroofi hinnati tagajärgede likvideerimisel tehtud kulutusi ja tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Ø Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tsornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Ø Tsornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist kutsutud sõjaväekohuslased. Ø Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Ø Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Ø Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõts. PILDID Huvitavad lisad http:// www.epl.ee/news/valismaa/miljoninimestonsurnud1986aastatsernobolikatastroofitottu.d
1982. Aastal toimus esimeses energiaplokis avarii, mis vaikiti maha. 26. aprillil 1986 leidis jaama 4. energiaplokis Tsernobõli katastroof. Katastroofi tekkepõhjus oli avarii kontroll, kas elektrijaam suudab hakkama saada ainult generaatoriga, kuni jaama töö lõpetatakse. Esimene plahvatus toimus 43 sekundit peale katse algust. Plahvatuse tulemusel tekkinud tulekahju aitas radioaktiivset saastet ainult kaugemale kanda. Kokku muutus kasutamiskülbmatuks 31'500m2. Neljas energiaplokk kaeti betoonsarkofaagiga ja peatati viienda ja kuuenda ploki ehitustööd. Ülejäänud plokid puhastati ja taaskäivitati peagi. Teine plokk suleti peale 1991. aastal masinasaalis toimunud tulekahjut. 1. plokk suleti 1996 ja viimane 3. enerfiaplokk suleti 2000. aastal ametlikul tseremoonial. Kasutatud allikad: · http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina_geograafia · http://en.wikipedia.org/wiki/Kiev · http://et.wikipedia.org/wiki/Ukraina · https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/up
tekitatud kahju vähemalt 35 miljardile rublale. Lisandusid kaudsed kulud: kaotatud maalt saamata jääv tulu, kapitaalmahutuste kaod, elektri tootmise katkemisest tingitud kaod, kulutused töötavate tuumajaamade ohutuse suurendamiseks[4]. Katastroofi tagajärgede likvideerimises osales rohkem kui 600 000 inimest. Tšornobõli tuumaelektrijaama katastroof ja Eesti Tšornobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Tagajärgede likvideerimiseks loodud staabi ülem oli Eesti NSV tsiiviilkaitse juht Vello Vare.[5] Ümber plahvatanud reaktori ehitati betoonsarkofaag. Prõpjati linn, kus elas põhiliselt tuumajaama personal, evakueeriti ja likvideeriti kõrge saasteastme tõttu. Jaama personali tarbeks rajati jaamast umbes 50 km ida poole uus linn Slavutõtš. Pildid: https://upload.wikimedia
tuumaelektrijaamas energiaploki plahvatus.Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut. Tšernobõli avarii tagajärgede likvideerimiseks kaeti aja jooksul lekkiv (kiiritav) energiaplokk betoonsarkofaagiga, mille ehitamisel osalesid ka Eestist "kordusõppustele" kutsutud sõjaväekohuslased. Esialgu üritati see suurõnnetus NLs maha vaikida ning elanikkonda ei informeeritud koheselt toimunust, kuid hiljem oldi sunnitud toimunut tunnistama. AUGUSTIPUT Š Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt päevakorrale tõstatanud rahvuste enesemääramise küsimuse. Mitu liiduvabariiki eesotsas Eestiga võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdles täielikult iseseisvuse poole. Keskvõim
annaabi.ee 
