hulgas esimesele kohale- kõrgemale kui ühegi Scotti raamatu. Scottist kui esimesest ajaloolise romaani viljelejast oli juttu juba eespool. Palju kuulsam ajalooliste romaanide autor on aga Alexandre Dumas (1802-1870), kellest paljud kirjanduslood vaikides mööduvad. Tema romaan ,,Kolm musketäri"(1844) saavutas kohe lugejamenu. Sellele järgnes sujuvalt (1845-1846) teine kirjaniku kõige tuntum teos ,,Krahv Monte-Cristo", mis on bestsellerina püsinud rahva lugemislaual juba väga kaua ja püsib edaspidigi. Räägitakse, et Dumas ei kirjutanud oma teoseid alati üksi: olles pidevas rahahädas muutus tema kirjutusviis selgelt äriliseks. Dumas mitte ainult ei kirjutanud, ta võitles: kirjutamine oli tema jaoks ellujäämise viisidest. Dumas pidi võitlema ellujäämise eest oludes, kus selgelt üritati temale vastu töötada. Küllap oli tegu tihti ka puhtalt inimliku kadedusega, mitte ainult poliitiliste olude vastutöötamisega
Tänaseks on Piirangute teooria arenenud tootmise temaatikast kaugemale ning on võimeline praeguseks andma praktilisi lahendusi kõikide oluliste lülide jaoks majandusettevõtete toimeahelas. Lahendused on välja töötatud reaalsetes ettevõtetes (Ford, General Motors, Intel, Samsonite). Tavaliselt on autor kõik lahendused vormistanud mõneks raamatuks. Esimene neist «Eesmärk» (1984) hakkas juba ilmudes levima «põrandaaluse bestsellerina» arvukates kordustrükkides ja on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tööstusromaanile tuli 1994 järg «Asi pole vedamises». (Pakk, 1999) 11 2.1. Piirangute teooria rakendamise eeldused Piirangute teooria rakendamine põhineb neljal eeldusel selle kohta kuidas süsteemid töötavad (Schragenheim 1999, lk 4-5; Dettmer 2000, 7-8) 1. Igal süsteemil on eesmärk ja lõplik arv vajalikke tingimusi, mis peavad olema
gilistes romaanides (esimene “Haigutavad kõrgused”, 1974), mille tõlked hakkasid Eestis ilmuma 1990/91. aastal.35 Perestroikaajal oma eestikeelsete tõlkeraamatute honorari Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteile annetanud Zinovjev asus hiljem üllataval viisil õigustama ja kaitsma Nõukogude Liitu, kelle juhid olid ta välis- maale pagendanud. Tema viimane sotsioloogiline romaan “Vene tragöödia” (2005) ilmus kirjastuse Eksmo seerias “Kuum liin” poliitilise bestsellerina ja pälvis autori rahvusvahelise tuntuse tõttu laialdast tähelepanu. Nimetamisväärne on see, et mainitud seeria ühiskondlikku toimetusnõukogusse kuuluvad sellised vene idee arendajad, eurasiaanlastest geopoliitikud ja impeeriumi lagunemise kriitikud, nagu Leonid Anninski, Sergei Kara-Murza, Aleksandr Panarin, Vladlen Sirotkin ja Aleksandr Utkin. Endine teisitimõtleja ei hoia kokku värve, kritiseerimaks postsovetliku maa
annaabi.ee 
