Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju. Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda kohvikusse, seal kohtus ta tütarlapse Amandaga kes talle süüa pakkus. Julien läks sealt edasi seminarile. Julien oli üks targemaid noormehi ja teda kiideti selle eest, et ta teadis uut testamenti peast. Proua de Renalist kuulis ta nii palju,et naine pidi olema väga usklik ja isegi palverännakuil käima. Julienil õnnestus isegi einestada Besanconi piiskopiga, kellele ta väga suurt muljet avaldas. Julien sai pakkumise minna Pariisi
mu ema ja isa ja sugulased on öelnud,et see raamat on väärt lugemist.Olen näinud filmi,kuid mõtlesin ka raamatu käsile võtta.Ja tõesti,raamat oli huvitav nign kajastab probleeme ja selle vahelist armastust,kus armutakse ja tunnetele ei vastata. 3 Victor Hugo elulugu Victor Hugo sündis 26.veebruaril 1802.aastal Ida-Prantsusmaal väikeses Besanconi linnas.Victori isa teenis kindralina Napoleoni armees ja poiss reisis juba lapsepõlves palju.Peagi läksid vanemad lahku ja 1812.aastast alates elas Victor Hugo ema juures Pariisis.Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo näidendi ,,Cromwell",millega muutus ,,romantistide"juhiks ja ,,klassitsistide"vaenlaseks
Väidetavasti oli selle põhjuseks tema muljetavaldav habe( Vaata foto 2) (http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin) Louis Pasteur Louis Pasteur(vt foto 3 ) sündis Dole'is Juura mäestikus Pariisi lähistel 1882. 27 detsember parkali pojana. Nende perekond oli katoliiklik. Nad kolisid Arbois'sse kus Pasteur käis alg- ja keskkoolis. 1838. aasta sügisel läks ta Pariisi õppima, kus ta lahkus peagu Arbois'sse koduigatsuse tõttu. Sealt läks ta Besanconi kuninglikku kolledzisse. Peale seda sai temast matemaatika abiõpetaja. 1842 sai ta bakalaureusekraadi. Tema karjääris domineerisid raske töö , kangekaelne otsustavus ja edu. Pariisis tegeles ta keemiaga ja uuris peamiselt tartraate. Ta avastas paratartraadi, mis sisaldas kahte tüüpi kristalle. Dijoni kolides sai ta Auleegioni ordeni ratseemilise happe saamise meetodi avastamise eest. Ta avastas et käärimine on orgaismide tegevus tulemus
· Seevastu klassitsism oli kosmopoliitiline. · Inimeste tunnete tähtsustamine. See ei tähenda, et nad eitavad mõistust, nad pigem püüavad leida tasakaalu tunnete ja mõistuse vahel. · Romantismi järel tuleb realism kunstivool, mis püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see tegelikult on. Victor Hugo (1802-1885) · Ülevaade elust ja loomingust · Sündis Besanconi linnas, isa Napoleoni armeekindral. Koos isaga viibis lapsepõlves paljudes Euroopa maades. Ema seevastu katoliiklane ja rojalist. Ema mõjul Hugo esimesed teosed on monarhiameelsed. Hakkab väga varakult luuletama, saab Louis XVIII-lt luuletuse eest isegi ordeni. Põhjalik murrang Hugo maailmavaates toimub 1820-ndate teisel poolel( muutub vabariiklaseks) kaasaelamine ühiskondlikule õiglusele ja võitlusele, poolehoid rõhututele ja
Varaklassitsismi lõppjärk, e. nn. Direktooriumistiil sai lisaks veel tuge valgustusajastu ratsionalismist ja korrastatusepüüdest, mis eriti ilmekalt väljendus C. N. Ledoux ( 1736 - 1806 ) ja E. L. Boullee ( 1728 - 1799 ) ehitistes ja projektides ( enamik nende poolt kavandatust jääb jäi paberile ). Ledoux trasformeeris vabalt antiarhitektuuri vorme , murdis nende kaanoneid, püüdes luua uut, valgustusajastu ideaalidele vastavat ehituskunsti. See nähtus juba ilmekalt Besanconi ehitatud taetrihoones: siseruumi lahenduses paigutas Ledoux istmeread lähtudes demokraatlikest printsiipidest: amfiteatrina paigutatud ismeread on kõik võrdse tähtsusega. ( Ehitatud 1775 - 84 ). Oma edasises loomingus lähtus Ledoux peamiselt lihtsatest stereomeetrilistest mahtudest - kuup, kera, silinder, püramiid, mida ta kasutas tolle aja kohta ebaharilikes seostes. Suurepäraseks näiteks on siin Chaux linna kavatis, kus esmakodselt on