linnatöölistest ning haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning rõhutas autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust nii Venemaa riigikorralduse reformimisel kui sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel. Eesti demokraatliku sotsialismi traditsioonile aluse pannud föderalistide ideelist tolerantsust ning partei juhtimisel demokraatlike meetodite kasutamist toetanud vaateid kujundasid marksismi kõrval austromarksism ja bernsteinlus. Karistussalk 1905. aasta revolutsioonisündmuste ajal Eestis 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva,
haritlastest. Liikumine propageeris sotsialismi ja rahvusluse sünteesi ning rõhutas autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust nii Venemaa riigikorralduse reformimisel kui ka sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel. Eesti demokraatliku sotsialismi traditsioonile aluse pannud föderalistide ideelist tolerantsust ning partei juhtimisel demokraatlike meetodite kasutamist toetanud vaateid kujundasid marksismi kõrval austromarksism ja bernsteinlus. 1905. aasta jaanuaris alanud esimene Vene revolutsioon kujunes pöördepunktiks Eesti ajaloos. Suurt osa impeeriumist haaranud revolutsiooni vallandas järjest laienev lõhe moderniseeruva ühiskonna vajaduste ja Venemaa lootusetult aegunud ühiskonnakorralduse vahel. Sageli stiihilistes vastuhakkudes kulmineerusid vastuolud isevalitsuse ja rahva, ettevõtjate ja tööliste, mõisnike ja talupoegade, impeeriumi koloniaalrežiimi ja diskrimineeritud vähemusrahvuste vahel
Erinevalt tsentralistidest pidasid föderalistid oluliseks rahvuslikkust, nad propageerisid sotsialismi ja rahvusluse sünteesi, rõhutasid Venemaa riikliku korralduse reformimisel ja sotsiaaldemokraatliku partei ülesehitamisel autonoomia ja föderalismi põhimõtete rakendamise vajadust. Nad pooldasid tolerantsust ja pluralismi ning partei juhtimise demokraatlikke meetodeid. Marksismile lisaks kujundasid föderalistide vaateid austromarksism ja bernsteinlus. Föderalistid panid Eestis aluse demokraatliku sotsialismi traditsioonile. 1905. aasta revolutsioon Revolutsiooni põhjused ja puhkemine. Inimesed ei olnud rahul Nikolai II valitsemisviisidega. Venemaa hävitav lüüasaamine sõjas Jaapaniga kiirendas siseriikliku kriisi ülekasvamist revolutsiooniks. Majanduslikud põhjused: maa puudus, sõjalised kulutused, 1900-1913 majanduskriis.