Seitse maailmaimet SEMIRAMISE RIPPAIAD BABÜLONIS 23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab-iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. Babüloni rippaiad asusid Babüloni müüridel. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Neid rippaedu tuntakse rohkem Semiramise
rüvetaja eksiks või hukkuks. · Paljud koridorid lõpevad umbteedega, paljud ristuvad üksteisega. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi vaid roomates, teised on küllaltki kõrged, neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle 30 kraadi. On järsu kallakuga koridore, mis lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Babüloni rippaiad · Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. · Aedade üldpindala on ca. 1200 ruutmeetrit ja need asusid kuningapalee kirdeosas Istari väravate lähedal laial, neljaastmelisel terrassil. Iga korrust kandsid tugevad põletatud tellistest võlvkaared, mis toetusid vägevatele kõrgetele kivisammastele
jooksul." Mykerinose poeg jätkas püramiidi ehitust. Ta lõpetas isa püramiidi katmise lubjakiviplaatidega.( Kinggi 1996:32-34) SEMIRAMISE RIPPAIAD BABÜLONIS 23 sajandil e. Kr. asutasid sumerid linna nimega Kadingiri. Amoriidid võtsid lahingus linna endale ja nimetasid selle täpselt samuti nagu sumeridki olid teinud, "jumala väravaks"- Bab- iliks (Babülon). Linna järgi hakati kogu riiki nimetama Babülooniaks ja selle elanikke babüloonlasteks. Babüloonia ajaloolase Bernossose andmetel ehitas kuningas Nebukadnetsar kivist kõrgendiku, millele andis mägede välimuse ja istutas sinna igat liiki puid, luues nii rippuva pargi, et tema naine ei tunneks igatsust kodumaa looduse järele. Babüloni rippaiad asusid Babüloni müüridel. Strabon annab ka rippuvate aedade mõõdud: "Rippuv aed on nelinurkne, külgede pikkus neli plethronit," üks plethron on 29,6 meetrit. Neid aedu peetigi antiikajal Babüloni suurimaks imeks. Neid rippaedu tuntakse rohkem
annaabi.ee 
