1994.aastal ta tabati, kuid ta läbis polügraafitesti kaks korda puhtal. Ames ise kommenteeris juhtunut nii, et valedetektori petmiseks on vaja enesekindlust, sõbralikku suhet testijaga ning kontakti saamise oskust. Samas mainis ta ka, et teda aitas tema Nõukogude partnerite nõuanne lihtsalt lõdvestuda. Tänapäevase polügraafi leiutamisele on suuresti kaasa aidanud USA psühholoog John Larson ja itallane Vittorio Benussi. Larson leiutas seadme, millega oli võimalik samal ajal registreerida vererõhku, pulssi ja hingamist. Kasutades seda polügraafi eelkäijat avastas ta 38 koolitüdruku seast poevarga. Leonardo Keeler lisas ühte tindi-isekirjutajaga aparaati peale pulsi, vererõhu ja hingamise pidevale registreerimisele ka naha galvaanilise takistuse registreerimise. Sellega oli ta leiutanud maailma esimese polügraafi.
kujutise tekitab (nt subjektiivsete kontuuride tajumine: [[Kanizsa kolmnurk]]). ==Gestaltpsühholoogia koolkonnad ja peamised esindajad== [[Franz Brentano]] (18381917) [[Carl Stumpf]] (18481936) * [[Wilhelm Dilthey]] (18331911) ====Grazi koolkond==== * [[Christian von Ehrenfels]] (18591932) * [[Alexius Meinong]] (18531920) * [[Stefan Witasek]] (18701915) * [[Vittorio Benussi]] (18781927) ====Berliini koolkond==== * [[Max Wertheimer]] (18801943) * [[Kurt Koffka]] (18861941) * [[Wolfgang Köhler]] (18871967) ====Leipzigi koolkond==== * [[Felix Krueger]] (18741948) * [[Erich Jaensch]] (18831940) Gestaltpsühholoogia (saksa k Gestalt- konfiguratsioon, kuju) tekkis Saksamaal 20.saj alguses Max Wertheimer`i, Kurt Koffka ja Wolfgang Köhler`i (sünd Tallinnas) tööde põhjal. Koolkond
äratundmiseks, millest kujunes välja "valedetektori" tehniline külg. Esimene teadlane, kes olevat püüdnud kahtlustatava valetunnistusi vererõhu kõikumiste abil ära tunda, oli C. Lombroso. Ta olevat seda teinud juba 1895. aastal, kuid tänapäeval kaheldakse selles, kas see ikka oli tehniliselt võimalik. Alates I Maailmasõjast kandus sellealaste uuringute raskuspunkt Ameerikasse. 1914. publitseeris V. Benussi oma eksperimentide tulemused, kus demonstreeris seoseid hingamissageduse muutuste ja valetamise vahel. 1915. alustas W. Marston uuringuid tegemaks kindlaks seoseid vererõhu, naha galvaaniline reaktsiooni, hingamissageduse kui organismi psühhofüsioloogilist seisundit iseloomustavate näitajate ja valetamise vahel. Esimene polügraaf ehk mõõteriist, mis mõõtis üheaegselt mitut organismi talitlemise erinevat parameetrit, leiutati 1921. J